Inimestel, kellel on nähtavad tätoveeringud, on märksa väiksem võimalus tööd leida, kuna tööandjad eeldavad veel praegugi, et tätoveeritud inimesed on «kurikaelad ja narkarid», selgus värskest Šotimaal läbi viidud uuringust.
“Küll on hea olla vabakutseline ja töötada kodus või kus iganes ma soovin”, hingab selle peale blogija kergendatult. Tõepoolest, kuigi ajad on läinud edasi, on inimestesse ikkagi teatud hirmud ja eelarvamused jäänud. Ja tootsilik “kõige parem soovitud on mees ise” ei pea endiselt paika. Minul on palju töid tehtud isegi nii, et pole klienti või oma toimetajat silmast-silma kohanud, seega olen saanud olla (ja oma varasemaid töid kasutades) iseendale parim soovitaja. Ja kuna minu peamine töö on kirjutamine, siis loodetavasti ei juhtu kunagi seda, et mingi artikkel jääb kirjutamata pelgalt põhjusel, et mul on lausa neli tätoveeringut (mis suvisel hooajal on ka nähtavad).
Näiteks on Londonis korda pidav Metropolitan Police keelanud personalil teha nähtavasse kohta tätoveeringud, kuna need «kahjustavad politseinike kuvandit».
Timmingu sõnul muretsesid juhid, et kliendid võivad tätoveeringuga töötajat pidada eemaletõukavaks, maitsetuks ja lohakaks. Sellegipoolest ei olnud mitte kõik värbajad täielikult neile vastu. Timming sõnas, et palju oleneb tegevusvaldkonnast. Ta tõi näite, et ühe vangla juhi sõnul võivad tätoveeringud isegi kasuks tulla, kuna aitavad luua sidet vangidega.
Uuringust selgus ka, et tööandjatele on oluline, kus tätoveering asub ja kas sellel on tähendus. Mõned tätoveeringud on tööandjatele lihtsalt vastuvõetamatud.
Väga paljud kuulsused on end lasknud tätoveerida ning nende eeskujul teevad seda ka noored. See on märk, et ühel päeval saaval nähtavad tätoveeringud tööotsijale üheks peamiseks takistuseks tööleidmisel.
Kas nõustud, et tätoveeringutega töötajad saavad rohkem negatiivset tähelepanu kolleegide poolt?
Kasutatud seda artiklit.
