Vaatamata kõikide ennustustele ei jäänudki ma haigeks. Haaa, who is laughing now? Ilm tiba jahedam, aga kuna tuult pole, tundub ikka soojem, kui eile. Ja tööl ei tööta kondikas vist: meil on lõpuks ometi SOE. Umbne ja lämbe on, aga ma parem olen nii, kui pidevalt lõdisen. Veel sain kiirelt lubatud tasuta eine lunastatud: burks ja friikad. Tasuta eine noh, ei saa kurta, õhtusöögiga muret polnud täna.
Ahjaa, eile sain veel ühe “üllatuse”: üks tips arvas, et MINA OLEN HOLLANDLANE!!!!!! Nagu mida hekki? Hea, et enne järjekordset hollandlasi solvavat nalja tehes jõudsin veel küsida, et kas tema siis on. Loomulikult oli. Minu Desiguali kott olevat alarmi löönud, vat kus. No see jah Hollandist ostetud ja seal üsna popp asi, aga selle pärast kohe siis hollandlaseks pidama…
Nädal tagasi käisin siis kiirelt jälle Hollandis ise ka, sekka kiire shopping Saksamaale ja lõpuks üle mitme aja ka Goudasse Eesti kooli ja siis veel külla ja üldsegi selgus, et külla minnes olin ma nii paari km kaugusel kuulsast Kinderdijkist, kus siis 19 või midagi sinnakanti tuulikut on. Kus ikka kõik turistid käivad. Ma siis sain kah lõpuks käidud. Ja siin siis see pilt, mis minu paksuse kahtluse alla seadis, et kas on vaid saiakesed või on miskit muud veel saladuses.
Raha on kah vahepeal hoolega maas leidunud, ükspä jälle 1 naelane münt ja veel 14p, siis veel 1p, eile 4, täna 1p, mingi päev veel peotäis kõige väiksemaid, umbes 11p. Kokku umbkaudu 22,10£. Euro omad läksid juba sassi, teel lennujaama ja seal leidsin neid ja isegi Zwolles rataga sõites ühe sõiduga 70 senti.
***********************************
Täna tööl ülivähe inimesi, meie tiiminurgas vaid mina ja üks Taani kolleeg. Läksin varem ära.
Mina: head aega, sõbralik olevus
Tema: Ähh? Kas inimesed vihkavad mind nüüd vähem või?
Mina: No täna on vähem rahvast tööl, muidugi!
**********************************
Esmaspäev, Amsterdami lennujaamas. Lend hilines, 10 minti enne lendu anti alles värava nr teada. Ma sättisin end kenasti viimaseks, sest mul oli vahekäigu iste nagunii, mis ikka varem sebima minna. Minu ees üks paarike, mees ilmselgelt hollandlane, pikk kui kolge, habe ees, matkasaapad jalas. Tüdruk näost armas, aga trullakas (mina tema kõrvalt ikka kohe poole peenem). Hoidsid käest kinni ja muudkui miilustasid.
Üks aste trepil ja kiss-kiss-kiss. 2 sammu edasi ja kiss-kiss-kiss. Palusin jumalat (no tegelt ei palunud, sest ma ei usu ju jumalat, aga noh, ütlemine on selline…. no LOOOOOOTSIN väga), et ma nende kõrvale istuma ei satuks, sest seda ilastamist ei jaksaks küll kannatada. Niigi hoidsin hambaid koos, et mitte neile “GET A ROOM!!!!!” karjuda.
Mis oli hea.
Sest mis ma järgmine päev näen? Sama tüüp, habemik, on tööl, söögisaalis. Sama T-särk kah seljas. Töötab samas firmas, samas majas, SAMAL KORRUSEL.
