Minu sammude arvestus läheb kenasti. Kahe eelmise nädala tulemused on siin:
P 14459
E 10112
T 10265
K 12119
N 11043
R 18541
L 10329
P 17143
E 11483
T 12403
K 13171
N 11842
R 12662
L 17329
Kenasti on näha, mis päevadel siis Belfastis vihma ei sadanud: kui napp 10.000-11.000 sammu, siis need tegin läbi häda vihmase ilmaga, kõndisin ümber kvartali ja kui sammud koos, kohe koju sooja. Ja kui oli aega ja ilus ilm, siis võtsin kohe pikema kõnni ette.
Ja nüüd hakkas mul puus valu tegema ja kõndimine on ka veits imelik, nagu lonkama kisuks. Ja minul tuli mõte, et TAHAN JÄLLE CAMINOLE MINNA. No ikka selline tunne, et “pean-minema-muidu-suren”, mitte, et lihtsalt “tahaks”. Pealegi, eelmisel korral lubasin endale, et kui 40 saan/olen, siis lähen uuesti. Ja ma saan sel aastal juba 38, seega ega aega palju raisata ole. Ainus mure on ikka sama, raha… Sest sel aastal ei saa kuidagi mindud, augustis on road trip Prantsusmaale ja pärast seda valmistuma (ikka rahaliselt) novembri Teneriife sõiduks.
Ühtlasi hetkeseis on, et ma sel aastal Eesti ei tule. Kui just mingit ootamatut suurt kirjutamisprojekti vmt ei tule (lootsin, et saan mingigi märgitud koha kirjastus Tänapäev lasteraamatu konkursil, aga eile avaldati tulemused ja juba kolmandat korda, kui ma seal osalen, EI MITÄN), mis mul seda võimaldab. Või kui keegi mulle lihtsalt piletid näiteks ostab 🙂 (on lubatud korduvalt, aga siiani ootan). Sest tahaks koos mehega minna, aga Düsseldorf Weeze kaudu pole hetkel väga odavad (kui üldse, siis oktoobris). Ja Dublini kaudu olid pea sott euri piletid, sellist raha ma ei taha välja käia. Ryanairiga ma ei hakka nii palju maksma ka. Pealegi, eelmine aasta oli mul ilge kamm, et kedagi endale lennujaama vastu saada ja erilist huvi ei ole sel aastal samamoodi tõmmelda. Eks näis. Praegu ma võtan sellise plaaniga, et Eesti ei tule. Olen paindlik plaanide muutuse osas.
Järgmine aasta on aga üks elukallis reis plaanis, Island. Kogun raha juba jaanuarist, sest noh, sinna riiki niisama, käed taskus ja kümnekas rahakotis ei saa minna. Lihtsalt NII KALLIS koht on. Ja esimest korda elus kogun 1,5 aastat varem juba reisiks raha. Ja siis enne seda reisi on ka üks sõit plaanis. Ja ma ei tea, kuidas seda veel teha, aga ma otsustasin, et MAI 2018 ma lähen JÄLLE CAMINOLE (plaan B võib olla et september 2018). Vaja on vaid mõned pudinad osta, nt uued matkajalanõud, korralik vihmakeep, pikad retuusid ja hmm, noh… nii 1000+ euri on ka vaja lisaks.
Nüüd ma siis valutan oma puusa, vaatasin 2015 aasta pakkimisnimekirja üle, tegin juba parandusedki eelmisest kogemusest õppides…. ja PLAANIN. Ametlik rada on 32 päeva, aga vaatasin, et päris mitu päeva on 30+ km ja enam ma nii loll ei ole, et läbi valu ja häda terve maa läbi käin. Kui 30+, siis läheb 2 päeva, rahulikult. Ehk siis hetkel tundub, et mingi 37 päeva tuleb vähemalt kokku see trip. Finisterresse tahaks ka uuesti minna, see oli üks ilusamaid ja lahedamaid kohti, kus käinud olen. Aga sealt tagasi on buss 3h ja vahemaa on mingi 80 km ainult, aga buss loksutab igale poole. Seega ei tea, kas veel paar päeva Finisterre jaoks juurde lisan või mitte. No see on juba tipid-täpid selle 37 päeva kõrvalt. Prantsuse tee siis seekord, minu Camino nr 2 jaoks.
Ja enne, kui keegi küsima hakkab, siis EI, MA EI VÕTA KEDAGI REISIKAASLASEKS, ma lähen JÄRGMINE JA KÕIK MUUD TULEVASED KORRAD KA Ü-K-S-I!!!!!!
Rääkisin ühele sõpsile plaanist ja tema ka kohe, et issand, üksi, kas ohtlik pole? Et alles ju jäi keegi naine kaduma, kes üksi käis. Jah, see naine käis mööda Prantsuse teed (samal ajal mina üksi mööda Portugali teed) ja aprilli algul 2015 ta kaduma jäi. Ja septembris või nii, igatahes mitu kuud hiljem leiti ta moonutatud surnukeha ühe tüübi kodust või aiast… Igatahes jah, sel palveränduril läks paraku kehvasti. Aga kui on nii ette nähutd, ega selle eest siis peituda saa. Kui minu saatuseks on ka Caminol hukkuda, siis nii on. Parem see, kui kodus igavuse kätte kõngeda. Sest see “pean-caminole-minema-muidu-suren” tunne näitab, et mul hakkab mingi imelik rahutus ja igavus jälle tulema. Ja see niisama üle ei lähe…
Ja kuna mu eelmine Camino trip maksis mulle sõpruse oma parima sõbrannaga, siis never-ever-ita-ever ma enam seda viga ei tee. Ehk siis üksi võiduka lõpuni.
Nüüd siis vaja eelarve paika panna ja välja mõelda, kuidas see 1000+ raha kokku saada. Pluss veel u 2000 euri Islandi jaoks samal ajal koguda, pluss veel üheks teiseks sõiduks 2018 suveks koguda, pluss veel Teneriife sõit novembris, pluss autotrip Prantsusmaale… Pole paha, mis? 🙂
