7-12 veebruar olin ma Hollandis, kuigi ma käin ju nii tihti seal, et pole eriline tähtsündmus. Sai Eesti Koolis käidud üle pika aja (viimati oktoobris ja järgm kord alles juunis) ja lahedate tuttavatega jutustatud. Sai Assenis india tantsu tunnis käidud ja kaasa tantsitud. Ma läksin, et ahh, niisama, ja sõps pani aga sallid mulle ümber ja ei mingit küsimust, et kas tahan või mis. Ja sai IKEAs käidud ja uued, uhked madratsid ostetud. No ega meil muud vaja olnudki, nii kimasime siis läbi IKEA ikka magamistoa osakonna suunas ja ma sain vaevu mõnda asja vaadata, et “näe, pann!” või “näe, munakeetja”. Eks siis järgmine kord läheb panni ostma, siis saab ehk veidi põhjalikumalt asju näppida ja vaadata.- Ryanairi uus käsipagasipoliitika ajab närvi ka siis, kui pole erilist pagasit. Mul oli kõige hilisem lend Dublini, mis tähendab, et kui lend on õigel ajal, siis mul on nii 40 minti aega läbi lennujaama joosta, passikontrollis käia ja kella 23sele bussile saada. Lend oli õigel ajal sees, rahvas lennukis ja mina imestasin, et miks me siis ei lenda juba. Vaatasin aknast välja ja seal nad siis alles laadisid KÕIKI käsipagasi kohvreid, lend hilines mingi 30 minti vähemalt väljalennuga. Ja siis pikk maa sõita, enne kui õhku saab tõusta, Amsterdami lennujaam on ju ilmatu suur. Ja siis sama Dublinis ja mina siis vaatasin, et pekki, kiireks läheb. Lennuk maandus ka veidi eemal, tuli veel pikalt kõndida, enne kui hoonesse sai, siis ikka edasi-edasi, passikontrolli ja seal olin ma täpselt 23.00. Nii et jäin bussist maha mingi 3-4 minutiga. No ootasin siis järgmist, ja jälle kell 2.00 öösel koju. Radikas sisse ja kell 6.13 üles nagu naksti. Ja naljakas oli, et sel päeval tundsin end tööl täitsa okeilt. Ilmselt seetõttu, et mu raamatu eelmüük algas. See lõi pea klaariks ja andis energiat päeva ära istuda. Kodus kell 18.30 läksin magama, jätsin igaks juhuks väiksed jõulutuled põlema, et öösel aru saaks, mis toimps. Ärkasin kell 23 🙂 Siis käisin dushi all ja läksin magama uuesti. Päev tehtud!
- Valentinipäeva peamine eesmärk oli coachinguõppe viimane, viies arvestus ära teha. Jäime paar minti hiljaks, skype pani segast, sõbranna jutustas niiet niiet ja mul olid närvid krussis… aga tehtud sai ja kohe järgmine suur asi tehtud ja energialaks olemas! Coachingu diplom on kohe palju lähemal, täitsa käeulatuses.
- Laupäeval, nagu enamasti nädalavahetustel, hakkas bulgaarlasest jobu majakaaslane kell 8.45 telefoniga rääkima. Ja räägib nii, et mina ärkasin üles ja magama enam ei jäänud. Oi kurja, kui vihane ma olin!!! Vandusin endaette, vandusin kohe valjult, ei midagi! Virutasin toa ukse kinni, ei midagi. Kuulsin teda isegi vannitoas, kuigi neil ruumidel pole ühist seina, vot nii valjult peab mõni mees iga laupäev oma toas telefoniga rääkima! Läksin siis sööma, sest mis ikka teha, kui magada ei lasta. Kirusin iirlasele, kes ka köögis oli. Tema hiljem ütles, et ta oli siis bulgaarlasele maininud, kes olevat SIIRALT üllatunud olnud, et tema jutt mujale kuulda on… et nii õhukesed seinad vä? Ahv…. õnneks oli mu viimane nädalavahetus seal majas ja kuna sel päeval tegemist oli, siis sain varem poes ja postkontoris käidud. Aga ikkagi väga väga vihane olin.
Ja eile sai siis ühe laheda kolleegiga kergel dinneril (proovisin kinoa salatit, eeeehhhh, kohutav, seda asja mina enam küll ei söö) ja kinos käidud. Fifty shades freed…. OMG. No enam romantilisemaks ja Tuhkatriinulooks enam minna ei saagi! Kolleeg oli just ideaalne seda filmi vaatama, nii et kui viimane kaader oli, vaatasime üksteisele otsa ja purskasime lihtsalt naerma. Et mida asja!!!! Aga noh, tore õhtu oli sellegipoolest. Sest kõndisime peaaegu tema koduni, jutustasime, nina tilkus (kuidagi jahedaks oli järsku läinud, päev varem higistasin oma tutimütsiga nagu segane) ja kui haigutama ajas, läksime koju. Olime 1,5 h kohapeal seisnud ja jutustanud, nii et ei saanud arugi. Kõndides olid jalad kanged, see andis märku. Kodus kiirelt järgmise päeva söögikarbid valmis, küte sisse, kuum duśś ja radikas ka lisaks ja magama. Hommikul avastasin, et tavapärane küttepäkapikk on asju näppinud ja suurema osa küttest välja lükanud. Oehhhh…. no mul viimased 2 ööd seal majas, elab üle, mu truu radikas aitab välja- edit: postitud kirjutatud 22.02.18
- edit 2: kui ma 23ndal pool tundi enne väljakolimist bulgaarlasega rääkisin, oli tal pea kogu aeg viltu ja mul jäi tunne, et ta lihtsalt tõesti ei kuulegi eriti hästi. Mis selgitab tema ERILISELT lärmakat sõnumite märguannet ja muidugi siis rääkimist. Ja ka seda, et seni me arvasime, et ta ei saa inglise keelest aru. Nüüd tuleb välja, et ta enamuse ajast lihtsalt ei kuulnud meid…
Jaanuari #kogumispäeviku väljakutseFebruary 1, 2020
Kunstiteraapia Jaanikaga ehk väljakutse päev nr 1January 6, 2020
Lugemise väljakutse 2020January 2, 2020