Leidsin kord ühe töökuulutuse, mida kaua oodanud olen:
-saatsin oma avalduse
-kuna vastust ei tulnud (automaatkiri vaid, et LÄHIAJAL võtame ühendust), saatsin uuesti kahe nädala pärast
-kuna endiselt vastust ei tulnud, saatsin kolmandat kordagi, ega hullemaks enam ikka minna anna…
-kahe kuu pärast tuli e-mail, mille oleksin kiiruga peaaegu ära kustutanud, ses pealkiri oli selline… spämmilik… igatahes sain oma avaldusega niikaugele, et taheti telefoni teel esimest intervjuud
-esmaspäeval sai siis intervjuu tehtud, küsiti, millal olen saadaval kirjalikuks testiks
-ütlesin, et kasvõi homme ja jäin täpsemaid juhiseid ootama
-kirjas selgus, et kirjalik test toimub AMSTERDAMIS
-paanitsesin, sest Amsterdami rongipilet maksab 21 euri ja mul on rahadega suht tuuga
-valisin hoolikalt riideid, sest abikaasagi pakkus, et peaksin „semi official“ välja nägema. Kasutasin oma tuliuut L´Oreali lauvärve ja jäin tulemusega täitsa rahule, kuigi tundus, et ma ei oska lauvärve kohe üldse kasutada
-avastasin õudusega, et mu pluusiga sobiv ja mu üliäge Kuma liblikapross on kadunud (kuradi kolimine vahepeal, ma täiesti kindlalt mäletan, et panin selle kuhugi, kus ma ka remondi ajal üles leian)
-leia otsimise käigus sahtlist 2 eurone ja rõõmusta- nüüd saab ka rongijaamas kohvi osta!
-mine piisava ajavaruga ning vali varasem rong, mis läheb küll kauem (1 h ja 25 minti, ümberistumisega saaks 1 h ja 8 minutiga kohale), aga mille puhul oled kindel, et ümberistumisel järgmisest rongist maha ei jää ja jumala eest vestlusele hiljaks ei jääks.
-õues kiru, et päikeseprillid jäid maha, aga tagasi pole mõtet enam minna, iga minut loeb
-osta lõnga, et rongis heegeldada, sest üks titetekk on tellimusena pooleli
-avasta, et ATM ei väljasta 20 euroseid
-avasta, et su lahedad Mustangi saapad ENDISELT hõõruvad ja kõnni täistallaga astudes nagu part, sest nii rämedalt valus on (meenuvad Camino ajad, ohh… nostalgia, nostalgia, tahan tagasi)
-avasta, et aeg läheb kiiremini, kui arvasid ja muretse, ega rongist maha ei jää
-leia järgmine ATM ja avasta, et su Hollandi kaardile pole eile kantud raha ikka veel üle tulnud
-võta raha välja oma Swedbank kaardiga ja maksa rämedat teenustasu
-liipa rongijaama ja lepi juba mõttega, et oled rongist maha jäämas
-lae raha kaardile ja avasta, et tegelikult on aega veel 10 minutit, lihtsalt su käekell on 2 minutit ees (ikka selleks, et rongist maha ei jääks, duh)
-osta kohv ja mine rongile ja ole rõõmus, et sul oli veel kenasti aega
-võta rongis ära jope ja kampsun, mis kõik on higistamisest läbimärjad ja püüa oma pluus kuidagi kuivaks saada
-rõõmusta, et paar plaastrit ikka kaasas on ja lapi oma veriseid jalgu
-muretse sellepärast, et enamik inimesi TUNNEB lõhnu paremini, kui sina
-ja saa aru, et sul tõepoolest on KOHTUMINE k-e-l-l-e-g-a-g-i töö asjus
-kui riided enamvähem kuivad, otsusta heegeldama hakata ja avasta, et kuigi käärid on kaasas, jäi heegelnõel ikka koju laua peale
-loe e-raamatut, sest tahvel on ikka kaasas
-avasta, et sprinteri tüüpi rongis pole WC-d
-Amsterdami rongijaamas avasta, et päikeseprillide mahajäämine on kõige väiksem mure, sest VIHMAVARI võiks hoopis kaasas olla
-jõua Amsterdami 40 minutit varem ja käi rahulikult WC-s, sest aega ju on
-hakka sihtkohta minema, kuhu on umbes 2 km ja enamvähem sa teed tead
-poolel teel avasta, et aega on napp 15 minutit veel ja kiirenda sammu
-viie tänava ristmikul vali tänav, millel pole tänavasilti ja otsusta, et see on raudselt ÕIGE tänav
-ära küsi teed tänavanurgal ootavalt tüdrukult
-kõnni vihmas edasi ja alles paari minuti pärast küsi ikka, kas oled õigel tänaval
-avasta (ülla-ülla), et oled ikka valel tänaval ja pead tagasi minema
-leia õige tänav ja avasta, et napp 10 minutit on aega jäänud
-kiirenda sammu ja tunne, kuidas riided on märjad nii seest kui väljast ja muretse hea esmamulje pärast
-leia õige maja ja küsi igaks juhuks KAKS korda, kas on ikka õige aadress
-jõua õigeks ajaks ja mine õigele korrusele ja anna teada, mis asjus seal oled
-oota paar minutit ja vasta adminnile, MIS asjus sa seal oled. Korda öeldut, samuti lisa, et kontaktisiku nimi on G-ga, mitte K-ga
-oota veel paar minutit ja vasta veelkord adminnile, miks seal oled
-lõpuks kirjuta kontaktisiku nimi paberile ja vaata adminni lolli näoga, kui see „Aaaaa, G-ga, mitte K-ga“ vastab
-oota veel natuke ja siis on juba õige inimene kohal
-hakka testi tegema ja avasta, et see on loodetust keerulisem
-looda, et oled ainus kandidaat või et teised on kirjaoskamatud, sest pole üldse kindel oma testi tulemustes
-peale 70 minutit (aega oli 90 min) salvesta test ja hakka tagasi rongijaama poole minema
-poolel teel avasta lahe inglise keelne raamatupood, kus leiad 2 raamatut, mida tahad… või 3, sest Eat.Pray.Love on kah 5 euriga saadaval ja raamatut sul pole (oli, aga Dublinis elades ei saanud ma omale lisaasju lubada ja andsin raamatu järgmisele lugeda)… või siis PALJU raamatuid, sest enamik hinnaga 5-6 euri
-kassas avasta, et maksta saab vaid sularahas ja sinu 2 raamatut maksavad kokku 13 euri
-avasta, et sul on vaid 12 euri sularaha (krt, oli seda kohvi ikka siis vaja osta) ja anna üks raamatutest raske südamega tagasi
-luba, et kui saad Amsterdami tööle (sest sa oled ju ainus kandidaat või teised on kirjaoskamatud), hakkad selles raamatupoes pidevalt käima
-jõua lõpuks koju ja kuula abikaasa innustuskõnet, kuigi endal on väga ebakindel tunne
-ava maksuameti kiri, kus Hollandi maksuamet tahab mulle 2013 aasta eest (jah, siin on maksuasjad alati 2 aastat taga) natuke raha maksta
-avasta, et üks Eestist tulnud pakike on ka kohal
-avasta, et etsy.com poes on ülilahe kommentaar jäetud, üks Grumpy Cat müts läks Las Vegasesse ja keegi oli väga rõõmus
-mine valutavate jalgadega magama ja mõtle jälle Caminole, sest nii oli seal nädalaid… ja kuidagi paremini talutav
-mõtle, millal sa jälle Caminole lähed
-püüa magama jääda ja tee nägu, et nüüd on kõik sinu kontrolli alt väljas ja edasine ei olene sinust… oleks ju võinud hullemini minna, näiteks rongist maha jääda või midagi…
