… see asjata ei longi!!!!!
Pikk töönädal läinud nagu lipsti, nädalavahetus kah. Mis siis sel nädalal toimus?
Pühapäev, täna. Käisin sõbrannaga brunchil, me pole aprillist saati näinud. No ühel on titt ja teisel on mittemidagi ja nii see kokkusaamise klapitamine keeruliseks läheb 🙂 Tegelikult oli asi selles, et tahtsime saada kokku niisama, ilma titeta ja see tähendas nädalavahetust. Mis tähendas seda, et üle nädala olen mina vaba. Ja siis olin küll mina reisil ja tema reisil ja tema uuesti reisil ja alles nüüd siis saime kiireks pooleteisetunniks kohvitada ja jutustada.
Siis heegeldasin ja ootasin kolleegi, kes ei tulnud jällegi, vol 2. Noh, enam ei kutsu ka…
Laupäev. Lõuna ajal käisin kiirelt postkontoris ja ootasin kolleegi külla vol 1. Olevat just enne äraminekut MAGAMA jäänud…. whatever…. Päeva peamine teema oli õhtusöök kolleegidega. Meie manager (Eesti-Itaalia tiim) pakkus, et läheks välja, jutustaks ja saaks üksteisega paremini tuttavaks. Paar päeva enne teatas, et tema ikka ei saa tulla. Lükkasime siis dinneri edasi nädalakese hiljemaks, kõik korras. Paar päeva enne teatas manager, et tema jälle ei saa tulla. Kuna minul oli 18 inimese üheks ajaks ühte kohta orgunnimisest juba kopp ees, otsustasime, et rohkem edasi ei lükka: tulevad, kes tulevad. Kokku 13 inimest. Üks tibin küsis, kas võib abikaasaga ka tulla. No jeerum küll, kolleegidega kokkusaamine ja tema ei taha ilma abikaasata tulla. Lõpuks jäi see tibin üldse haigeks ja tema mees saatis mulle Facebookis nii imelikke sõnumeid, et ma vaid WEIRDO WEIRDO FRIIIIIIIK endamisi mõelda sain. Veel jäi 1 tüüp haigeks ja üks ei tulevat kunagi ühelegi üritusele kohale. Seega 9 vaprat jäi alles. Õhtusöök toimus ühes Belfasti populaarses söögikohas nimega COSMO. Nädalavahetusel 15£ (makstes selgus et 15,95£ siiski) nägu ja söö, palju jaksad. Ja toit oli hea. Joogid lisatasu eest. Saime kõik kenasti hakkama, mul ei läinudki vaja fraasi “Chiudi quella cazzo di bocca” vaja (tõlkes “shut the fuck up”), sest arvasin et ainult itaalia keeles lobisetakse, aga tegelikult pöörati isegi mulle ka tähelepanu. Ja üks tüdruk on eriti tore, tundub, et mul on uus sõps 🙂 Kuni sinnamaale, kui maksmiseks läks. Stiilis summa on see, korrutada 9ga, siis miinus 40, siis jagada 9, siis joogid, ühtedele soft drink, meile veini eest. Ja lõpuks selgus, et kuidagi ikka 11 naela oli puudu. Ja siis läks mölluks… ja mina vaatasin, et sellest seltskonnast kokku 3 on sellised, kellega peale tööd võiks veel niisama kokku saada, ülejäänud näkäääääää.
Aga jäin ellu, see peamine
Reede. Tegin tööl tunnikese ületunde ja olin nii väsinud, et arvasin, et rooman koju, ehitan tekist ja padjast omale lossi ja siis vaatan mingit tobedat filmi, kuni magama jään. Tegelikuses olid majakaaslased ühe õhtusöögi kodus valmistanud, Pavlova koogi ka ja üks kunagine majakaaslane oli külas ja siis veel paar poissi tulid ka, üks on siin iga nädalavahetus juba paar kuud ja siis me seal sõime ja jõime.
Neljapäev. Töö + 1 h ületunde. Siis kohvile tibidega, mõnus soe õhtu ja hea kohv ja kook ja jutustamine. Mõõõõõõnuuuuuushhhhhhh
Esmasp-kolmap. Töö 🙂 Mul oli üks pakk saada ja kuller käis just siis päeval, kui kedagi polnud. Lõpuks helistasin (esimesel päeval jäeti täitmata lipik maha ainult, teisel korral oli mobla nr ka olemas), oli jutt et lähen ise kuhugi pakki kätte saama, aga lõpuks juht halastas mulle ja tõi koju ära. 🙂
********************************
Kuidas panna majakaaslased piinlikku olukorda.
Mina: kuhu mina brunchile, mina ei tea eriti kohti, kuhu sõpsiga minna
Majakaaslane nr 1: no näiteks St George Marketi teisel korrusel on hea koht
Majakaaslane nr 2: seal on liiga lärmakas vist
Mina: see pole probleem, mu sõps on kurt
Ja saabus piinlik vaikus 🙂
*******************************
Reedel kõndisin ühest kerjavast mehest mööda. Mul olid taskus vaid mõned pennid, mis maast leidsin, andsin siis need ära. Mees tänas ja küsis, kas ma võiks talle mahla või colat osta. Olin Lidlisse teel, seega sain küll. Küsisin veel, kas ta süüa ka tahab: jah, friikaid McDonaldsist!?!?!?!?! Ütlesin, et ta ei saa valida, mida süüa, saab valida kas tahab MIDAGI või ei taha. Tõin siis mahla ja croissante. Vestlus oli umbes selline:
Tema: mul vaja Rumeeniasse minna, homme. 200 naela vaja
Mina: mul ei ole seda raha sulle anda
Tema: Rumeeniasse homme, raha vaja
Mina: aga kuidas sa siia Belfasti sattusid?
Tema: 2 nädalat Belfastis, homme koju, Budapesti
Mina: Bukaresti?
Tema: Budapesti
Mina: aga Budapesti on ju Hungaris?
Tema: jah, Budapesti
Mina: aga kuidas sa siia said üldse?
Tema: 2 nädalat Belfastis, homme koju Rumeeniasse
Mina: kas sa oled pagulane?
Tema: jah, jah, just. Anna 10 naela
Mina: ei anna
Tema: mu isal pole telefoni krediiti Rumeenias, mina ATMi juurde ja anna mulle 10 naela
Mina: eeeee, ei anna… Ok, edu siis
Päev hiljem läksin postkontori ja nägin, et mu üks majakaaslane ka kõnnib. Hakkasin jooksma ja hüüdsin ta nime, kui keegi “hey lady” hüüdis. Vaatasin ringi ja sama kerjav mees. Nägu pestud, VALGE T-särk seljas, puhtad riided üldse. Kas siis oligi teel Rumeeniasse??????
*********************************
Paar päeva tagasi, vihmasadu. Üks naine küsib, kus on The Crown Bar
Mina: ma ei tea, oot, las ma vaatan telefonist.
Vihma sajab, telefon uimerdab ja vahepeal pidin särgiga ekraani kuivatama. Mitu-mitu minutit
Mina: ahaaa, see on bussijaama lähedab, Ooperimaja vastas. Kas teate, kus see on?
Tema: ei tea
Mina: noh, lähete siit otse, kuni suur tänav vastu tuleb, sealt vasakule ja peaksite nägema bussijaama, seal vastas ongi.
Tema: ahh, mul ei olegi aega enam minna sinna, aitähh
Mina, tilkuvate juuste ja riietega. Vähemalt tean, kus Crown Bar asub 🙂
Maast leitud raha: täna 22p, eile 1 pound, üleeile 3p, siis 11p ja 10 eurosenti, siis 2p, siis 28p, ja siis enne seda veel 2p ja 15p ja 7p ja 1£ ja 1p ja 20 eurosenti ja veel 1£ ja 6 penni ja 6 penni ja 1 penn ja 5 penni. Kokku umbes maast saadud maksuvaba raha umbes 30,38£
