Leidsin omapärase artikli teemal “Kas raamat peaks sulle ütlema, kaua selle lugemiseks aega kulub?” Täitsa omamoodi idee, kuigi jah, lugemiskiirus on meil ju kõigil erinev. Siis peaks jällegi leidma selle “keskmise” lugemiskiiruse, muidu ei ole sellel erilist mõtet. Ja siis pead oskama enda lugemiskiirust vastavalt hinnata ja kalkuleerida- muidu ostad raamatu, mis lubab olla loetud 5 tunniga, sul on ees 5 tunnine lennureis, aga raamatu lugemiseks sinul läheb vaja näiteks hoopis 6 tundi ja raamatu lõpp peab ootama, sest lennureis on läbi ja sa pead nüüd muude asjadega toimetama. Või saab raamat loetud kiiremini ja sul pole vahepeal midagi tarka teha.
Meil on alati nii palju teha ja liiga vähe aega, seega ma mõistan, miks on olemas näiteks Nelja tunnine töönädal ja Keha trimmi nelja tunniga, ja miks inimestel on vaja teada, kui palju aega nad mingi tegevuse jaoks kulutavad. Retseptid ütlevad ju täpselt, kui kaua läheb toidu ettevalmistamise ja küpsetamise peale. DVD-d näitavad, kui pikk film seal peal on. Märgid kiirteel annavad infot teeolukorra kohta ning kui kaugel on järgmine teelt ärakeeramine. Isegi Disneylandis on teated üleval, kui kaua sa just selles kohas veel järjekorras ootama pead, et oma soovitud atraktsioonile saada. Kas ka raamatud peaks olema varustatud sildiga, mis informeerib, kui kaua lugemiseks aega kulub?
Alexi Ohanian arvab, et raamat peaks sind teavitama, kui kaua selle lugemine aega võtab. Tema uuel raamatul, Without Their Permission: How the 21st Century Will Be Made Not Managed (Business Plus), on väike silt tagakaanel, mis annab teada, et tegu on “5-tunnise lugemisega” ja täpsustades, et see on näiteks lennureis San Franciscost New Yorki. Samuti loodab Ohanian, et tegu on tõusva trendiga, sest tema arvates on ta esimene, kes nii raamatuga teeb.
Flavorwire´s Michelle Dean on päris kindel, et tegu on tõesti esimese korraga, kus pakutakse eeldatav lugemisaeg raamatule ning isegi märgitakse see kaanele, kuid tema arvates ei ole tegu hea ideega:
“…tegu pole niivõrd informeeriva teatega, vaid pisut veidra distsiplineeriva tähisega nii autorile kui lugejale. Aeglane lugeja tunneb süümepiinu, kiire lugeja on võidukas, mõlemad tunded ei anna mingit olulist kasu. See on justkui kirjutaja sõnum sulle: ‘Ma kirjutasin raamatu, kas pole lahe? On-on, aga see on väärt vaid 5 tundi sinu ajast. Et lugeda “Sõda ja rahu”, selleks läheb ilmselt rohkem aega, võibolla pead sa isegi seda mõnest kohast üle lugema. Kuid kõik vajalik teave, mis inimesel vaja, on selles, minu kirjutatud raamatus. Ja ainult viie tunniga! Ma olen lihtsalt niivõrd tõhus tegija.”
Samuti kas see idee pole äkki enne lugemist eemalepeletav, kui inimesed teavad juba ette, kaua raamatu/ajakirja/artikli lugemiseks aega võivad kulutada.
Esialgse lugemisaja pakkumine pole siiski päris uus idee. Paljud veebilehed, näiteks Longreads, pakuvad umbkaudse aja, kui kaua kulub selle artikli lugemiseks.
Mida Sina arvad? Kas sa tahaksid teada, palju raamatu lugemiseks aega kulub?
Originaalartikli leiad siit.
Kui aus olla, siis tegelikult oleks päris põnev teada ja võib-olla innustaks see mind järele proovima. Võib-olla lausa väldiks raamatu vahepeal öökapile “unustamist”? Õppekirjanduse puhul oleks ka hea, siis teaks mitu raamatut Amazonist korraga tellida.
Minu jaoks ei ole see õnneks aja kokkuhoidmise kategooriasse kuuluv võimalus, pigem eneseinnustamiseks. Aega tahan ikka edasi nautida, igat sekundit, võrkkiiges lugedes 🙂