Vaid väga vähestel õnnelikel lubab tööandja töötada seal, kus nad ise tahavad. Ja sellest on väga kahju. On ju ilmselge, et nii aitaks kokku hoida kuludelt ning töötajad oleksid rõõmsamad paindlike töötingimuste üle. Kahju, et selline trend Baltikumis nii visalt levib.
IT firma Atea tellimusel valminud uuringust «IT trendid Baltikumis» selgub, et ainult 8 protsenti ettevõtetest võimaldab töötajatel endil otsustada, kus nad soovivad töötada. Enam kui pooled ettevõtjad peavad kaugtööd milleski, millega satub ohtu ettevõtte andmete turvalisus.
18 protsenti töötajatest peavad kindlasti töötama ainult kontoris ning 74 protsenti neist võivad kaugtööd praktiseerida ainult teatud kindlatel juhtudel.
Peamised takistused kaugtöö tegemisel Baltikumi organisatsioonides:
Töö iseloom nõuab, et töötaja viibiks kontoris – 57 protsendil juhtudest
Ettevõttel juba on kontoriruumid ja puudub vajadus selle muutmiseks – 57 protsenti
Kaugtöö ohustab andmete turvalisust – 52 protsenti
Kaugtöö võib vähendada meeskonnatöö efektiivsust ja kommunikatsiooni – 33 protsenti
Kaugtöö võib vähendada töötaja efektiivsust – 24 protsenti
Kaugtööga kaasnevad lisakulud – 14 protsenti
Atea Eesti juht Toomas Mõttus ütles, et kaheldamatult on kaugtööl oma plussid ja miinused ning iga organisatsioon peab ise otsustama, kas plussid kaaluvad miinused üles või mitte. «Paljud uuringust selgunud takistustest on tegelikult tehnilist laadi ja kergesti lahendatavad. Nii näiteks on turvaliste seadmete, tarkvara ja teenuste kasutamisel võimalik tagada andmete kaitstus ka kaugtöö puhul,» sõnas ta.
Kas nõustud, et kontorist väljaspool töötamine on sama efektiivne ja turvaline, kui sama tööd kontoris tehes?
Kasutatud artikli leiad siit
