Life as an inspiration

Esimene nädal (taas) Belfastis

Sad_rain_dog.jpgHostel on rohkem endiseid/praegused abilisi täis, kui külastajaid

Vahetasin voodit, sest mul oli eriti madala laega voodi kasutada ja ma ei saanud voodis isegi istuda. Nüüd olen lähemal toa ainsa pistikule, toa ainus radikas on kohe külje juures, riiulike on ka. Voodi nagiseb aint, aga muidu jumala hea koht. On, kuhu oma sada asja panna.

Hosteli omanik Arnie oli ka täna kohal.

Tore oli üle 3 aasta näha ja jutustada.

Üks hosteli abiline on Hispaania külakesest, kust ka Camino Prantuse tee läbi läheb… oeh, Camino

Arnie olevat pisut Camino Põhja teed läbinud ja umbes kuu enne mind Santiago De Compostelas ja Finisterres käinud

MUL ON UUS (KOLMAS) MOBIIL

Huawei

Ja uus UK mobiilinumber

Ja näokreem

Põhiasjad olemas.

Kreemide testritega on siin linnas ikka ikaldus: BodyShop andis mingit eriti väikesed, muudes poodides polnud üldse. No kuidas ei ole nt Clinique firmal testreid? Kesse ostab sellist kallist kraami ilma proovimata? Ega ma poes siis asju näkku määrima hakka?

Ja kodutuid on Belfastis palju juurde tekkinud: eile nägin õhtul ühe pubi juures ühte, keda ka 3-4 aastat tagasi mäletan. Kesklinnas on mitmed, kes magavadki poodide uste juures.

Eile oli nii külm ja mul oli nii kahju neist, kes seal maas istusid. Ega peale “tere” ütlemise ma muud teha saanudki. Aga see teema on mul juba tükk aega hingel.

PizzaHutis käisin. Ilus, aga kallis. Ja pizza oli pisut liiga küüslaugune. Samas, mu tervislikku seisundit arvestades ilmselt halba ei teinud väike kogus küüslauku

Köha näitab esimesi taandumise märke: hetkel ei meenu, et paar tundi köhatanudki oleks

Maast leitud raha: 20 penni / kokku 53 penni

Nüüd lähen ühele siidrile kolleegidega. Käisin eile ka, ootasin 25 minutit, kedagi ei tulnud, tulin tulema. Ehk läheb täna paremini 🙂



Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *