Tahtsin küll raamatuarvustuse kirjutada ühe teise raamatu kohta, ka Epu sulest („Kas süda on ümmargune 2“ siis, aga et seda olen „vaid“ korra lugenud, siis pole see raamat veel nii „selge“. Ma ju loen häid raamatuid ikka mitu korda :). Seega võtsin uuesti ette „Minu Ameerika 3“.
Tellisin raamatu juba rohkem, kui aasta tagasi ja kohe sai see ka kiirelt läbi loetud. Siis olin just hiljuti Hollandi kolinud ja igasugune eesti kirjandus oli kui õnnistus, pealegi on mul tobe komme lugema jääda, et saaks ruttu teada, mida kõike siis raamatus kirjutatakse. Nüüd, uuesti üle lugedes, leidsin nii palju erinevaid kohti, mis väga minu praeguse eluga samastuvad. Holland on kõike muu, kui USA ja samas on neil nii palju sarnast… Pealegi, on ju raamatu alapealkiri „kriis“. Ja see kauakestnud kriis saabus Hollandi alles hiljuti. Siin siis need kohad, mis mõtisklema sundisid:
*lendamine peale 9/11 pole enam sama, on kui alandamismäng reisijatele. Ühtpidi olen nõus, teistpidi mulle pole kunagi turvakontrollis seismine ega seal poolenisti lahti riietumine probleemiks olnud. Pigem vastupidi, siis vähemalt tunnen füüsiliselt, et need turvatöötajad ikka oma tööd teevad. Justkui omamoodi klienditeenindus. Kui aga saan, ronin lausa „body scan“ masinasse, et ikka viimast võtta :).Kuigi ma olen vist ainus, kes seda oma veidral moel naudib.
*autor ei saa enam aru, kuhu ta kuulub, kas USA-sse või Eestisse. Seda tunnet tean isegi, nelja aastaga, mis ma Eestist ära olen olnud, olen muutunud kodumaal „võõraks“, kes pikemal puhkusel kuidagi massi ei sulandu ja mujal… noh, mujal olen ma alati võõramaalane. Kui veel lapsed ka oleks, siis need vaesekesed oleks puhta segaduses.
*depressiooonis koer ja non-stop töötav TV. Mul on alati seda kohta nii valus lugeda, koerainimene, nagu ma olen. Ja TV kohta hakkasin samamoodi mõtlema. Nimelt on raamatus kirjas, et on tõestatud TV liigse vaatamise ja nohu seost. Noorena olin ma suur teleka vaataja, ajapikku läks see pisut vähemaks, sest siis oli kas töö või kool või töö ja kool. Belfastis elades polnud meil üldsegi telekat, nii oli ainus meelelahutus õhtuti raamatud või arvuti. Ka siin, Hollandi kodus, vaatan vaid oma kindlaid saateid ja eriti sõltuvuses ei ole. Ja kui nüüd väga põhjalikult järgi mõelda, siis viimased paar aastat on mul tõsist nohu tõepoolest vähem olnud (ütleb siinkirjutaja ja luristab oma kroonilise nohuga kimpus olevat nina. Aga see on mul tavaline seisund :))
*USA-s on ülekinkimine, Hollandis on jõulude ajal samamoodi meeletu ületarbimine, samas kingitustega osatakse ikkagi kuidagi koonrid olla. Või on see vaid täiskasvanutel nii- omal lapsi ju ei ole, äkki neile toodaks samamoodi meeletutes hunnikutes patareidel töötavaid plastmassist kräppi?
*rätikuid ei kasutata korduvalt. Meie peres seda kommet õnneks pole, küll aga olen kuulnud, et siin nii mõnigi teine eestlane on hollandlaste selle kombega kimpus. Kokkuhoid my ass…
*Eesti „huvitava maitsega toit“… Kohe tuli meelde, kui elukaaslase ema minu tehtud pikkpoissi sõi ja „hmm, ma ei teadnudki, et Eesti toit NII hea on“ lausus. No näed, me ei söögi mulda…
*jõulude tarbimishullus vs Hollandi kooneramine. Siin lähed külla (kui sind on kutsutud muidugi) ja siis saad tassi kohvi ja ühe küpsise. Kaks, kui eriti veab.
*kõigil jõulukingid eraldi pakendites. See oleks nagu kõigi riikide puhul nii, mitte ainult USA-s ja Hollandis, ka Iirimaal ja UK-s mäletan sellist asja. Mina ikka pakin alati kõik kenasti, stiilis „kummikud ja õlimaal kah kenasti ühte pakki“ ja tunnen, nagu oleks oma pakkimisega teisi tüssanud. Loeb pakkide arv, mitte mis seal sees on L
*pruudi vanemad peavad suurema osa pulmadest kinni maksma. Hehh, vaatan oma uhiuut kihlasõrmust ja muigan, sest õnneks seda siin vist ei ole. Vist…
*2 päeva järjest sama toitu ei sööda. Sama siin ja kurat, kuidas häirib. Mina oma eestlasliku kavaluse ja hollandipärase kokkuhoiuga mõtlen, et teen laari suppi, siis on mitu päeva mureta. Aga ei ole, kohe hakatakse nurisema, et JÄLLE supp, JÄLLE sama asi…
*minul hinges nii suurt „keskkonnasüüd“ ei ole, aga siin ikka veidi plastikut sorteerin. Tegema ei pea, konteinerid on suuremate poodide juures, sinna ikka vean plastikut, poodi ju nagunii asja. Ja hollandlane kiidab, et näe „nädalas läheb aint 1 prügikotitäis prügi, enne läks 2-3“. Vahepeal oli tal isegi mõte prügikotte korduvkasutada, aga see oli minu jaoks pisut liig.
*Vancouver. Olen ise Kanadas käinud ja kangesti tahaks sinna linna samuti minna, see üks mu „pean-sinna-saama-muidu-suren“ koht. Loodan, et koht on oma kuulsust väärt. Sest hollandlased on samamoodi ühed maailma rõõmsaima rahvuse esindajad ja mina ei saa sellele kuidagi pihta, miks…
*Söö seal, kus kohalikud, mitte kus turistid söövad! Suurepärane nipp reisimiseks autorilt!!!! 🙂
*hotellis iga liigutus maksab. Koheselt meenus üks siinne telereklaam, et „meie jõusaalis TASUTA duśś“. Nagu MISASJA? Kas siis muidu pead maksma selle eest? Ja siin spaasse minnes tuleb oma rätik ja hommikmantel kaasa võtta, muidu pead raha eest LAENUTAMA. Kes sellist asja enne näind on?
*soola pesuloputusvette, siis ei kuiva pesu külmaga kangeks…. Ma tõesti ei teadnud seda, ma pole kindel, et mu emagi teab J. No meil siin pesunööri ei ole, siinse muutliku ilmaga mina keelduks seda isegi kasutamast, kui saaks- kogu aeg passi ju peale, millal sadama hakkab. Nii on pesurest toas, kuivatit ei ole.
*lastega reisiva pere mõttetera „reisil saad aru, kui vähe õnneks vaja on“ ning et „rännates liigud tagasi minimalismi juurde“. Parimad tarkuseterad selles raamatus!!!!! On oskus kõik vajalik omale kaasa pakkida ja endaga seljakotis kaasa tassida ning tunda rõõmu sellest, et su ainus teksapaar on jalas ja sul pole rohkem teksaseid üldsegi vaja!
Jään ootama järge nr 4
