Avaldatud Õhtulehe Pulmablogis
Kui midagi saab untsu minna, siis see ka läheb
Vana hea Murphy seadus, mis ikka ja jälle paika peab. Loomulikult olin ma juba arvestanud, et hulk asju nagunii läheb nii või naa omasoodu, sellest kirjutasin juba kuid tagasi siin. Aga lõpus, vaid paar nädalat enne pulmi võiks ju asjad enamvähem kombes olla? Kas seda on siis tõesti palju tahetud?
Esiteks olen hiljuti mitmel korral imestanud oma sõprade käitumise üle. Heade sõprade. Üks ei vastanud mulle pikalt, kas ta siis saab või ei saa pulma tulla. Kurtsin muret ühisele sõbrale, tema siis poolvihjamisi püüdis uurida, milles probleem ja selgus põhjus- mu kunagine hea sõber valmistub isaks saama ja kuigi laps sünnib alles novembris, ei saa ta juba praegu oma rasedat pruuti paariks päevakski üksi jätta. Mulle tundub, et tegu on lihtsalt ühe haleda põhjusega- ta pruut on piisavalt armukade. Ju ei lubata mu sõbral üldse kuhugi üksi reisima minna.
Teine sõber andis ebamääraseid vastuseid kuude kaupa. Kui siis lõpuks küsisin, et mis plaanid on, sain vastuseks „ma vist ikka ei saa tulla“. Ei seletamist, ei põhjust. Nädal tagasi kirjutas ta Facebookis, kuidas soovib mulle ja mu kihlatule õnne, sest me abiellume HOMME. Kui siis kohe talle vastu kirjutasin, et siiski pulmad paar nädalat hiljem on, oli tema üllatus suur. Sest tema arvates olevat mina talle öelnud, et 12.august on kuupäevaks. Hoolimata sellest, et saatsin „save the date“ kaardi ja ka Facebooki vestluses, mitte väga ammu, on õige kuupäev olemas. Kas ta siis sellepärast ei tule, et arvestas vale kuupäevaga? Kas inimesed enam üldse ei vaevu lugema, vaid lihtsalt oletavad?
Ka kleidiga ei läinud asjad nii, nagu loodetud. Ehk siis kleit ei saanud valmis minu Eestis käigu ajal. Õnneks pole probleem suur, saan oma kleidi siiski enne pulmi kätte. Kui kõik hästi läheb J.
Kõik kiitsid meie imeilusaid, kuid lihtsaid kutseid. Väike trükiviga ühel kutsel sai kiirelt parandatud ja asjad tundusid suurepärased olevat. Siiski mitte. Nimelt märkas endisest õpetajast vanaisa üht keelelist viga kutsel. No see on loomulikult kivi Hollandlase kapsaaeda, sest tema koostas kutse hollandi keelse osa. Ja otseloomulikult ei öeldud seda meile isiklikult, vaid ikka ämmale ja tema siis meile. Selline läbi mitme inimese suhtlemine on mu tulevases perekonnas ülinormaalne. Ka hädaldas vanaisa, ikka ämmale, et miks kutsel kingituste kohta vihjet ei ole. Väikesed asjad, aga neid kuuldes võttis tuju küll ikka palju kehvemaks.
Ka tordi teemal on mitmeid ümbermõtlemisi toimunud. Nimelt küsis mu sõber, kes siis koogi tegemise eest vastutab, et kas nad võivad juustukoogi idee ära unustada (liiga keeruline varem teha, sest tullakse siia otse Kopenhaagenist) ja siiski traditsioonilise pulmatordi teha. No minul pole selle vastu midagi, peaaasi, et HEA tort on. Aga Hollandlane, temale jälle ei meeldi normaalsed koogid-tordid ja peale väikest arutelu saime ikkagi kokkuleppele, et las siis olla traditsiooniline pulmatort ja siiski õunakook temale (ja teistele hollandlastele, kes üht head kooki hinnata ei oska). Ahjaa, vastuseks ühele kommenteerijale, kelle arvates mu pulm jube mage tuleb, sest õiget tortigi pole: parem mage pulm hea koogiga, kui uhke pulm kohutava tordiga. Arvate, et iga riigis tehakse supertorte, nagu Eestis? Vale, väga vale!!!!
Lilled soovitatakse ära tellida juba kuid enne pulmi. Mulle lähim ja ka soodsaim pood oli pool suve puhkusel. Lilled sain õnneks ikka ära tellitud, nii kolm nädalat enne pulmi. Loodan, et sealt rohkem mingeid ebameeldivaid üllatusi ei tule.
Ka sõrmuste puhul arvasin, et need küll õigeks ajaks valmis ei saa. Tellisime 24.aprillil ja öeldi, et tegemiseks läheb kaheksa nädalat. Juba siis imestasin, et miks nad sõrmuseid, mis on kataloogis olemas, nii kaua teevad. Aeg läks, nädalad möödusid, aga mida ei olnud, oli kõne juveliiripoest. Lõpuks siiski said sõrmused ka valmis, kulus kõigest 14 nädalat. Põhjenduseks öeldi, et suvine aeg, puhkuste aeg. Minu sõrmus on pisut liiga suur (kas ma tõesti olen siiski kaalust alla võtnud? Vähemalt sõrmed on peenemad), aga seda lasen parajamaks teha alles pärast pulmi. Ei julge mina seda enne teha, kes teab, kaua see neil jälle aega võtab.
Ka pulmareisi lennugraafikut muudeti, tagasilend on üks päev varem. Ja mina pidin jälle mitmed hotellibroneeringud ümber tegema. Õnneks tegu pole tüüpilise turistika sihtkohaga ning hotellide broneeringuid sai veel tasuta ümber muuta. Aga üheks pooleks tunniks oli jälle närveldamist.
Ja kõige lõpuks ma siiamaani ei tea, mitu inimest siis üldsegi pulma tuleb. Nimekiri on terve aja lühenenud ja uusi liikmeid juurde saanud. Mu hollandlannast sõbranna, kes mu tunnistajaks tuleb, küsis luba oma uus peigmees kaasa võtta. No heakene küll, temal esimene tõsisem suhe ja uhke niimoodi koos pulma tulla. Hollandlane oli nõus ka, temalt olen alati ka üle küsinud. Ka Taanist tulev sõber on just uues ja ilusas suhtes ning küsis, kas tohib oma pruudiga tulla. No palun väga, pealegi teevad nad koos pulmatordi, seega sobib küll. Ka üks Eestist tulev külaline võtab oma abikaasa pulma kaasa, sest nad sõidavad koos autoga siia. Kuhu me selle mehe siis ikka saadame? Esmaspäeva õhtul pole Zwolles just eriti palju teha.
Ja kui hakkasin juba arvama, et nüüd vist on külalistega kõik kombes, selgus uus üllatus. Nimelt on üks Hollandlase sõber üksi kutsutud, aga kutse saatmisel kirjutas Hollandlane ümbrikule millegipärast ka sõbra pruudi nime. Ja kas ta mulle sellest rääkis? Oh ei. Ja nüüd, igaks juhuks üle küsides selguski, et tullakse kahekesti. Varem oli tüüp kogu aeg rääkinud stiilis, et „mina tulen“. No see üks lisakülaline, ees või taga, otseselt tähtsust ei oma. Lihtsalt ma ei saa neist hollandlastest kohe aru. Üks kutsub koos kaaslasega, kui kutse on nimeline ja konkreetselt ühele. Teine võtab oma tibi kaasa, kuigi on üksi, personaalselt kutsutud.
Pulmadeni veel pisut aega on. Mis siis järgmisena juhtub?
