Avaldatud Õhtulehe Pulmablogis
Esimesed tagasilöögid planeerimises
Kui arvate, et pulmade planeerimine ning organiseerimine on üks suur lust ja lillepidu ning tore, kui suhkrusai, siis eksite rängalt. Isegi lihtne pulm, kus suurt midagi planeerida polegi, on paras peavalu. Eriti, kui asjad ei lähe nii, nagu loodetud.
Esimene tagasilöök tabas meid juba enne, kui jõudsime pulmakuupäeva kirja panna. Kuupäev oli juba omal peas kindlaks määratud, igaks juhuks ka linnavalitsuses küsimas käidud. Raha veel makstud ei olnud, aga niiöelda esimene broneering oli andmebaasis tehtud ja võis kuupäevaga oma plaanides juba arvestada. Mu hea sõbranna, kes kihlumisest kuuldes kohe kangesti elevile läks, pakkus välja hulga ideid, kuidas raha säästa. Tal endal olid pulmad aasta varem, seega mäletas ta kenasti, kuipalju miski maksma läks jne. Ühtlasi pakkus ta, et pulmapeo võiksime tema juures pidada- ruumi on, tema teeks üliodavalt midagi süüa ja oleks kohe suur rahaline kokkuhoid.
Mina olin plaaniga igati päri, arutasime isegi, et mida lihtsat ja odavat siis söögiks valmistada saab, kui palju inimesi mahuks jne. Ühtlasi teadsin, et tal on plaan septemris Bostonisse minna, aga kuna pulm oli kavas ikkagi augustis, siis kõik sobis. Lisaks veel asjaolu, et sõbranna ei tööta esmaspäeviti. Kõik tundus igati ideaalne.
Siis aga selgus, et sõps peab oma reisi Bostonisse varasemaks lükkama, sest sealsed sugulased on ise just septembris ära. Nii ei saa ka meie tema juures pidu pidada- pole ju perenaist kodus, kes toitlustuse korraldada lubas. Olin seda uudist teada saades ikka väga nördinud- selline vabas õhkkonnas pidu oli just see, mis mulle oleks meeldinud, lisaks sadu eurosid kokkuhoidu. Nüüd tuli aga leida uus koht. Ja eelarvesse tekkis kohe suurem summa lahtrisse „toitlustus“. Ainult, et seda raha hetkel veel pole… Lisaks tekkisid pisut pinged ka minu ja sõbranna läbisaamisesse, sest tema arvates polnud me mitte milleski kokku leppinud, ma polevat isegi üldse maininud, et ma plaanist huvitatud olen, et asi oli kõik vaid jutu tasandil. Tema ootas ja oletas, et kui meil kuupäev ametlikult kirjas on, siis mina lähen ja alustan läbirääkimisi, et kas kõik asjaolud talle üldse sobivad. Mina jälle mõtlesin, et kui tal reis on hiljem, esmaspäev töölt vaba ja mitu korda omavahelised arutelud võimaliku menüü üle juba tehtud, siis on plaan kindel…
Lõpuks sai siis ka kuupäev ametlikult kirja. Nimelt kartsin ma hirmsasti, et suvine aeg ja esmaspäevased „odavad“ (tuletan meelde, 15 minutit tseremooniat ja 191 euri) pulmatseremoonia ajad kaovad, kui soojad saiad. Õnneks asi nii hull ei olnud. Pealegi, hiljem selgus, et august ei ole üldsegi populaarne aeg Hollandis pulmi pidada. Küll aga on vist igal pool mujal.
Nimelt siis, kui kuupäev juba kindel, hakkasin oma sõpradele ametlikku kuupäeva teatama. Ehk siis „save the date“ teadaanne. 6 kuud varem peaks ju piisavalt pikk etteteatamine olema, et omale sobivad ja soodsad lennupiletid osta ning riietus leida. Öömajaga lubasin kõiki, kes välismaalt tulevad, ka aidata. Ja siis hakkas pihta!
Mu väga hea sõbranna Belfastist ei saa tulla, sest just täpselt samal ajal on mingi tädipoja pulm. New Yorkis. Mu teine väga hea sõber, samamoodi Belfastist, teatas algul, et augustis tal plaane pole, aga kuupäeva kuuldes vastas, et „tal on omal vist sel ajal Portugalis sama üritus, asukoha üle käib arutelu“. Mu hea sõber plaanib ka abielluda ja ta pole mulle seda maininudki? Või me pole enam nii head sõbrad? Ikka see teises riigis elamine ja koheselt muutub suhtlemine nii minimaalseks, et seda pisiasja mulle mainida?
Ka mu hea sõbranna Kanadast, tänu kellele ma üldse Hollandlasega tuttavaks sain, ei saa paraku tulla. Nimelt on ta sügisest jälle üliõpilane ja ülikoolielu läheb omakorda üksjagu maksma. Ja kuigi mul on sellest ülimalt kahju, siis saan aru- tema lennupiletid oleksid kordi kallimad, kui kuskilt Euroopast siia lennata. Kahju on aga ikkagi. Nii leppisime kokku, et ostame hoolega vahepeal loteriipileteid- kes võidab, maksab ka sõbranna (ja ta peigmehe) lennupiletite eest.
Võiks ju arvata, et küll juba neid tujurikkuvaid äraütlemisi? Oh ei, veel mitte. Selgub, et ka et lähemad pereliikmed ei ole pulma tulemas. Esialgne, pool naljaga pakutud „Hollandlase pere ja minu sõbrad“ polegi enam vaid nali. Enamike arvates peaksin mina, kui „äramineja“ ise siia ja sinna reisima, et ikka kõigile sobiks ja kõigil tore oleks. Aga sellegipoolest, minu elu pole enam Eestis, seega tuleb mu uut elukohta võtta nii, nagu see hetkel on. Ja kindlasti mitte soovitada, et pulmad võiks siis juba Eestis olla. Pealegi, see pole jälle ju Hollandlase ja tema sõprade-pereliikmete suhtes aus.
Taaskord, ma saan aru, et sõit maksab ja mitte vähe. Samas, 6 kuud planeerimiseks pole ka kõige lühem aeg. Ja siis võiks juba kohe rahandusliku olukorra peale mõelda, mitte algul suure hurraaga lubadusi jagada. Et need siis hiljem „ei taha ikka raha sellele reisile kulutada, meil on muud prioriteedid“ põhjusel tagasi võtta. Raha vs perekond, igaühe oma südametunnistuse otsustada…
Ahjaa, nüüd saan ma vist aru, miks ikka aasta või kaks lausa pulma planeerimise peale kulub. Sest ilmselgelt ei saa jaanuaris 2014 külalistelt küsida, mis nad sama aasta augustis teevad. Tuleb küsida hoopis stiilis „mis te 2015 aasta augustis teete, kas pulma saate tulla?“
