Oeh, üle nädala möödas ja ma pole vahepeal midagi kirja saanud. Nimelt on mul vahepeal otse Pariisist külaline käinud ja enne seda siis väisasin Düsseldorfis PSI messi. Ootasin seda kohe suure põnevusega ja üldjoontes võib rahule jääda. Sõit ise muidugi nii ladusalt ei kulgenud. Nagu ikka…
Esmalt ei õnnestunud mul kuidagi Nijmegenis Couchsurfingu majutust leida. Mu rong pidi sealt nimelt kell 9.08 minema ja arvasin, et palju lahedam oleks eelmisel õhtul sinna minna ja saaks hommikul ka tibakese kauem magada. Aga seda mul ette nähtud ei olnud ja nii panin omale kell 05.30 äratuse (muidu on nii, et enne kella 02.00 mind magama sättimas ei näe, vahel passime lausa kella 3ni öösel üleval, kui und kohe üldse ei ole). Miks nii vara? Aga sellepärast, et mul on selline rongikaart, mis annab -40% soodustust küll, aga mitte hommikul ja õhtul, kui tipptund käes. Ja see tipptund algab hommikul kell 6.30. Seega pidin enne poolt seitset rongile saama, et oma soodukat saada. Noh, RedBull ühes käes, nii ma seal rongis siis loksusin. Kohapeal oli mul üle tunni aja aega, töllasin siis kohvikus ja ootasin oma rongi. Tunnike tuli siis sõita järgmisse peatusse, Venlo, mis on üsna Saksamaa piiri ääres ja sealt siis edasi Düsseldorfi rongile istuda. Ümberistumiseks oli mul 4 minutit, aga oletasin, et ju siis on kenasti lähedale minna, sest kesse ikka sellist ümberistumise aega annab, kui kesmine inimene ei jõua minna. Noh, tegelikult oleks jõudnud küll, aga kuna mu eelmine rong jäi nii 2 minutit hiljaks, siis nägin küll, et Düsseldorfi rong oli ees, aga hoopis teisel platvormil, ja sinna jõudmiseks tuli oma 70m tagasi kõndida, maa alt trepist teisele poole saada ja siis sama 70m uuesti minna. Jooksin, mis ma jooksin, aga rongist maha ma jäin. Järgmine rong tunni aja pärast. Asi seegi.
Nüüd mõtlesin, et oleks võinud ikka veidi oma rongigraafikut uurida. Düsseldorfi rongile mul kohta kirjas polnud, piletil polnud kellaaega ka, seega võisin ükskõik millise rongiga minna (samas, miks siis erinevad hinnad ostes olid, kui vahet pole???). Ehk siis oleks võinud pool tundi varem Venlosse minna, et ikka kindel olla ja poleks pidanud seal Nijmegenis üle tunni aja niisama passima. Aga noh, ehk järgmine kord targem :). Äkki hakkan isegi asju rohkem uurima.
Tund aega ma siis seal passisin. Väljas lõõskas vihma sadada, sees polnud kuskil istuda ega oodata, nii siis kõndisin pika maa kesklinna poole ja siis tagasi, et kuidagigi see tund aega ära veeta. Edasi Düsseldorfi läks juba kenasti ja kell 12 midagi olin siis kohal. Hakkasin otsima, kuidas kohalikku metroopiletit osta. Piletiautomaadid olemas, inglise keeles ka, aga no pole kuidagi kirjas, et public transport või midagi. Tuli jälle infost abi küsida. Selgus, et väga imeliku valiku all olid siis trammi ja metroopiletid ka olemas. 2.60€ on üks ots. Mina vaatasin, et mingi 1.60 on ka pilet, jutu järgi veel, et midagi 30 minutiga… Teadsin küll, et see pole õige, aga võtsin ikkagi- kui keegi kontrollima oleks tulnud, ma oleks öelnud, et kästi osta ja ei mina tea, vähemalt ei sõida jänest, eks? Tegelikult ei kontrollitud üldse ja rongijaamast läks kenasti otserong messikeskusse.
Seal andsin oma joppe ära, 2 euri jälle, kohvrit igaks juhuks mitte. Nimelt teadsin, et hullult tasuta nänni saab sellelt messilt, seega oli mul kaasas väike kohver ja seljakott selle sees veel. Etteruttavalt- hea idee ja üldsegi, mõnedel olid veel suuremad kohvrid kaasas. Ju vanad kalad sellel alal.
Mess oli lahe. Kujutage ette umbes Tallinna Lillepaviljoni või kus need messid tavaliselt toimuvad. Vot üks saal seal oli paar korda suurem, kui Lillepaviljon. Ja selliseid saale oli 5. Kõik rahvast täis ja igaüks kutsus aga oma boksi, et asju arutada. Võtsin siis kätte ja tegin esimese tiiru- umbes 2 tunniga oli mul 5 suurt kotti asjadega. Messil kohatud eestlased, kellega koostööd teen, naersid mis hirmus, et vahi korilast, tüüpiline naine ikka. Mina küll seletasin, et võtsin vaid vajalikke asju (omale ja sõpsidele ja külaline ju tulemas), pärast sorteerisin meetrijagu katalooge välja, mis ei huvitanud. Aga noh, lahedaid asju oli küll- alustades minisalaami vorstikestega kuni FairTrade kondoomideni. Kõigile midagi. Vahepeal käisin tähtsalt ühe suure baariletiga firma väljapanekul, jõin aga mahla ja õlut ja sõin võikusid. Kõik tasuta.
Õhtul kell 18 sai mess läbi ja oli aeg hosteli minna. Kaart oli mul joonistatud, aga mida ma ei leidnud, oli üks tänav, kuskohast siis edasi seigelda. Kõmpisin oma tund aega, ikka kerges vihmas ja ei leidnud kuidagi oma hosteli üles. Kõht oli ka tühi, seega astusin esimesse McDonaldsisse sisse, võtsin kiire eine ja oma uue lemmiku, kirsimaiustuse. No olen sellest enne ka kirjutanud, et Hollandis seda ei müüda, aga mujal küll, nii me siis abikaasaga alati võtame- tema õuna oma ja mina kirsiga. Rõõm sai ruttu otsa, sest esimese hammustamisega käis mul suus jube ragin ja teadsin, et midagi olen ma omal nüüd pooleks hammustanud. Keelega oligi tunda, et ühes hambanurgas veidi terav on. Kirusin ennast ja seda tobedat kirsiasja, sest kuigi hambaarstile on mul asja küll, siis nüüd on veel üks lisaparandus vaja teha. Tasuta internetti seal mäkkis ka ei olnud, nii ei saanud ma omal google mapist vaadata, kuhu kaugele ma nüüd siis eksinud olin. Lõpuks läksin rongijaama tagasi (ühe peatuse metrooga jänest), sest sealt pidi ju kõigest napp kilomeeter minna olema. Mina aga jõudsin kogu aeg ühte kohta välja ja leidsin, et targem on takso võtta, mina enam ei jaksa. Noh, õnneks polnud kauge maa minna ja 7 euri veel ei tapnud. See läks küll minu loodetavast shoppingurahast, sest üks pluss Saksas käimisel on ju siinsed odavad poed, eriti minu juuksevärv on siin eriliselt odav.
Hostel “Düsseldorf backpakcers” oli mõnus ja ruumikas. Ainsa asjana ei meeldinud mulle see, et voodipesu tuli veel lisaks 2 euri eest rentida, muidu oli toa hind ise 20 euri. Aga noh, oma linu ju ka kaasa ei vea :). Ja mina olin küll bookinud toa segatoas, siis kenasti oli mind ikkagi vaid naistetuppa pandud. Ju siis rahvast polnud nii palju. Lappasin seal siis oma asju ja viskasin veel üleliigseid katalooge ära, pisut hängisin internetis ja kell 23 läksin magama. Magamismask ja kõrvatropid olid kenasti kaasas, seega uni oli hea.
Hommikul kell 9.00 oli mul äratus, et rahulikult süüa ja uuesti siis messile minna. Hommikusöök oli ka täitsa tubli hosteli kohta, rösterimasin, kus siis saiad liikuvale lindile sai panna, erinevaid leivamäärdeid, mitut sorti saia-leiba, käib ju küll. Vorstisaia süües tuli siis mul eile pooleks hammustatud plomm ka lõpuks ära. Naissssss…. Natuke sain ka ühe horvaadiga rääkida, kes teadis väidetavalt Hollandit üsna hästi. Noh, see ju see hostelite võlu ongi, igast naljakaid inimesi võib kohata.
Edasi siis kõndisin uuesti rongijaama suunas, sest seda oli pisut kergem leida kui järgmist metroopeatust. Vahepeal tundus, et ma ei leia isegi rongijaama üles, parklate suunas olid viidad üleval, aga rongijaama ei paistnud kuskilt. Tegelikult ühest küljest see jaam oligi üsna ilmetu ja lõpuks olin jälle tuttavas kohas. Seekord ostsin siis õige pileti ja jälle messile. Nüüd ma enam jopet ära ei andnud, riided ja kohvrid kuhjasime kõik ühte hunnikusse ja midagi ära ei varastatud.
Käisin jälle kõik kohad hoolikamalt läbi ja kogusin veelkord hunnikutes asju, vahepeal ka söömas-joomas käies. Ja kell 16 jälle mess läbi nagu niuhti. Mu rong pidi küll kell 18.48 minema, aga kuna rongi ju piletil rangelt kirjas ei olnud, siis läksin tund varasemaga. Kiirelt veel poest laar juuksevärvi ostetud (eestlased messil ka imestasid, et mis mõttes ma lähen Saksamaale juuksevärvi ostma. Aga vot selles mõttes, et Hollandis maksab see 13 euri ja Saksas 3 (tegelikutl lausa 13.50 vist ja 2.95)), nii siis 4 pakki juuksevärvi ja üks inglveritee ka ja shopping tehtud.
Rongile ja seekord sain isegi Venlos uuele rongile, jooksin küll, nii et võhm väljas, aga teisi jooksjaid oli ka, nii et kõik lahenes kenasti. Nijmegenis pidin küll pea pool tundi ootama, olin just eelmisest Zwolle rongist maha jäänud, aga noh, see ootamine oli juba tühitähi. Ja umbes 22 ajal olingi kodus. Voila! Nagu poleks ära käinudki 🙂
Ja see siis minu “saak”. Olen sellest juba üksjagu sõpsidele ka jaganud, igasugused kirjutamisega seotud stuff (märkmikud, paberid) on endale suureks rõõmuks.
