Igaks coachinguks peab olema ettevalmistunud ja nii ma siis eile vaatasin oma varasemaid kirjapandud eesmärke ja plaane. Inspiratsioon ja motivatsioon tundusid hea teema olevat, sest just eile oli Amazon mulle üht head e-raamatut pakkunud. Ja täitsa tasuta. Pealkiri on „Break the Block. 117 exercises to rekindle the fire in your writing (autorid Leslie Watts ja Alyssa Archer)
Ja siis ma asusin seda suure hoolega eile lugema ja üllatus-üllatus, neil on kohe hulgim häid ideid :). Sobivad nii writers block mure kui ka ära kaduma kippuva inspiratsiooni-motivatsiooni korral. Lugesin hoolega ja tegin märkmeid (hiljem coachingu ajal pisut isegi spikerdasin, sest mõni idee oli tõesti minule vägagi sobiv).
Algul alustasime muidugi eelmise nädala teemast- kodus töötamisest ja selle tõhusamaks muutmisest. Kuna mu käesolev nädal on üsna kaootiline olnud (kõik poolikud asjad ära lõpetada ja reisiks valmistuda), siis ei saanud ma iga päev korralikult oma kodukontoris töötamise mõnusaid harjumusi juurutada. Aga see natuke, mis tegin, oli tõhus. Proovisin siis kodus korralikult riidesse panna ja end ilusaks sättida. Ikka teine minek ja olek. Ja Facebook-Gmail kirjutamise ajaks kinni ja kohe palju lihtsam keskenduda. Vahepeal tekivad ikka kerged võõrutusnähud, nii kangesti tahaks vaadata, et ega mõni e-mail ole saabunud… Aga ikka üks samm korraga. Algus on vähemalt tehtud.
Motivatsiooniga pole viimased nädalad õnneks muret olnud, aga tean, et varem olen sellega korduvalt kimpus olnud. Sellepärast mõtlesin, et võiks teema täna arutlusse võtta. Siis olen järgmistel kordadel targem ja paremini ette valmistunud.
Minu üheks mureks on see, et kui suurem projekt on edukalt lõppenud (näiteks raamatu käsikiri, pikem artikkel või tõlkeprojekt), siis tekib selle järel tõsine pingelangus. Ja see pingelangus tekitab olukorra, kus ma 1-2 nädalat ei taha kohe üldse midagi teha ja uue asjaga alustada. Puhata on vaja, ma ei vaidle vastu. Aga see puhkus kipub liiga pikaks venima ja uued asjad ei saa oma kauaoodatud starti.
Mul on hea meel, et sel korral läks pisut lihtsamini- eile saatsin ära ühe lasteraamatu konkursi käsikirja (juhuuu!!!!) ja kuigi valmis sai kirjutatud see juba 2 nädalat tagasi, siis lasin asjal veidi „settida“. Aega oli ja nii tegelesin vahepeal muude asjadega. Siis parandasin vigu ja tegin jälle paar päeva muid asju. Siis printisin välja ja parandasin veelkord kirjavigu. Ja kuna enne reisile minekut on niipalju asju veel vaja ära teha, siis endalegi üllatuseks ei tekkinudki seda pingelangust. Mis on hea muidugi. Aga järgmine kord ei pruugi nii lihtsalt minna. Või kes teab? Äkki olen peale coachingu lõppu juba nii asjalik ja tubli, et saan ka kiirelt raskusest võitu ja peale väikest pausi (jällegi, puhata ja mängida on ka vaja) tegutsen mängleva kergusega uute ideede ja projektidega?
Sest väga suur abi oli mulle „21-Päevane Unistuste Saavutamise Väljakutse“. Raamatu käsikirjaga olin alustanud paar kuud varem, pisut isegi kirjutanud, aga siis tulid jõulud ja muud asjad vahele ja sinna see jäigi. Ja kartsin juba, et selle kahe kuuga ei jõua mina küll midagi tehtud. Aga jõudsin! Sest võtsin end väljakutse ajal korralikult käsile, lisaks veel mõnusa kohvikuskirjutamise harjumuse ja asi sai tehtud, 2 nädalat enne loodetud tähtaega. Ma ei jõua ikka coach Sirli „21-Päevast Unistuste Saavutamise Väljakutset“ ära kiita 🙂 (miljon-triljon tänu selle eest). (Ei tea, millest ma räägin? Vaata coach Sirli kodulehte)
Tänase sessiooni eesmärgiks sai:
Sessiooni lõpuks on mul oskus oma kõikuvat motivatsiooni taastada.
Küll ma ragistasin pead selle sõnastusega! Ja kuna oskust ei saa 30 minutiga tekitada, siis tegime asja veel täpsemaks: sessiooni lõpuks välja mõelda ja kirja panna võimalusi.
Ehk siis: sessiooni lõpuks kirja saada 5-10 võimalust, kuidas oma motivatsiooni taastada
Natuke ka inspiratsioonist ja motivatsioonist, sest kohati on tunne, et need on üks ja sama. Ja kohati tundub, et inpsiratsioon on see lahe asi, mida kõik ootavad ja loodavad ja motivatsioon on vaid see tüütu asi, mis meid takka sunnib ja tegutsema ajab. Tegelikult on motivatsioon ka lahe tegelane, tuleb see „lahedus“ vaid üles leida 🙂
Minu jaoks inspiratsioon on mõtted ja ideed minu peas. Neid tuleb juurde igalt poolt ja üldiselt inspiratsiooni tekkimisega muret ei ole.
Motivatsioon on aga jõud, et mõtetest saaks midagi reaalset ehk tegutsemine. Ja see viimane kipub kõikuma (writers block, pingelangus, laiskus, vahelduse vajadus jne).
Mis on siis need võimalused, et see inspiratsioon ei jääks vaid minu peas keerlema? Kuidas tuua inspiratsioon mõtetest reaalsusesse, kui tegutsemise tahe ja motivatsioon kõigub:
- Kirjutan iga päev natuke (nt 1 lehekülg või 2000tm)
- Järgmiseks päevaks kirjutan mõtted märkmetena valmis, et ei peaks nullist alustama
- Kirjutan paar korda nädalas ja rohkem (nt 2-3 lk või 2000 sõna)
- Kirjutan vahelduseks käsitsi
- Soetan omale laheda märkmiku nende hetkede jaoks, kui mõte kinni kiilub ja siis kirjutan käsitsi (aitähh Enele mõtte eest)
- Proovin meetodit „Free writing“ 15-30 minutit (kirjutada kõike, mis hetkel peas on. Kasvõi terve leht tekstiga „Ma ei oska kirjutada. Ma ei oska kirjutada. Ma ei oska kirjutada“)
- Jalutan või sõidan rattaga 30 minutit, et pea selgeks saada
- Kõik peas olevad mõtted ja ideed kirjutan välja ja vaatan, kuhu need edasi viiks- raamat, artikkel, uus projekt jne
- Visualiseerin, unistan, mis ideedest teha annaks
- Vaatan üle olemasolevad materjalid (21-Päevane Unistuste Saavutamise Väljakutse, „Break the Block“ e-raamat)
Enne reisile minekut, valin 1-2 ideed, mida ka ära proovin. Minu valikuks said „Free writing“ ja kõik mõtted-ideed kirja, mis aga tulevikuks on.
Tänane õppetund: Pane kõik kirja, muidu unustad ära!
Täitsa tõsiselt- ma unustasin ära, mis ma Sirlile coachingu algul rääkisin 🙂
Veel teha eraldi fail ideede kogumiseks või siis kindel märkmik, et KÕIK oleks ühes kohas. Mul on märkmikke terve elamine täis ja IGAL pool on asju kirjas. Aga kui kiirelt vaja läheb, siis on hea, kui kõik ühes kohas olemas on.
Ja nüüd tuleb mul coachingusse väike paus-juba teisipäeval asutan end Lissaboni poole teele ja siis hakkan kõndima Santiago Compostella poole. Kuna ma pole kindel, kas mul reisil peale igapäevast kõndimist veel jaksu on, et muid asju mõelda ja seda veel arutada, siis praegu jääb plaan nii- vaatan, mis elu toob. Kui on lühem kõnd ees või paar päeva puhkust plaanis, siis annan Sirlile teada- äkki olen ma vahepeal oma mõtetes huvitavaid ideid ja lahendusi leidnud.
Natuke harjumatu saab ilmselt olema- selle paari sessiooniga on juba nii omaseks saanud, et kord nädalas Sirliga rääkida saab. Ja mis kõige parem- üldse ei ole tunnet, et ma olen talle klient! Pigem on tunne, et jutustan kui hea sõbraga, kes mind nii hästi teab ja täpselt õiges suunas juhatab. Ja aeg lendab linnutiivul.
