9.Kirjuta oma tugevates külgedest.

Yess, saab siis eputada 🙂  Veidi tööintervjuu tunne on, et räägi endast ja siis mõtled, et kuidas end kiita, nii et liiale ei läheks ja liiga vähe ka ei ütleks. Mis ma enda kohta siis oskan öelda:

-tahaks loota, et olen naljakas (ühe eksmehe sõnul mul küll huumorimeel puudus, aga teised sõbrad-tuttavad nagu ei kurda)

-lojaalne (kuni esimese sitakeeramiseni)

-sõbralik

-ektravertne introvert, ehk siis mulle on ikka inimesi ka vaja

-eesmärgikindel, st kui ikka plaan on, teen ära. Aga peab hea plaan olema 🙂

-kannatlik, võin tunde kinos istuda või sokki kududa. Ja reisimise ajal ei hädalda

-mälu on veel üsna hea, sünnipäevad ja muud lambi asjad jäävad meelde. Enne ikka ütlesin, et nimed, näod ja sünnipäevad jäävad meelde, nüüd sotsiaalmeedia ajastul on sünnipäevade meelespidamisega kehvemaks läinud. Ja kuna uusi tuttavaid tekib kogu aeg juurde, siis nimede ja nägude osas kipub vahel sassi minema

-abivalmis

-loominguline. Haa, see tuleb ikka viimasena meelde 🙂

-mida aeg edasi, seda rohkem hipilik pohhuist. Püüan ikka rohkem ja rohkem asju vabalt ja rahulikult võtta. Tundub nagu harjutamise asi olema

-99% juhtudelt minimalist ka. Asjade kultus vahepeal lööb üle pea, aga siis saan end jälle joonele.