Näldalavahetused lähevad kiirelt, no päriselt ka

Näiteks just möödunud nädalavahetuse märksõnaks oli 3 eestlast ühes väikses mereäärses majas, kahest mopsist rääkimata. Aga sain 2 poolikut raamatut loetud, sain 2 OMA RAAMATUT uutele lugejatele edastatud, peotäis kive ookeaniäärest korjatud (ja siis kirun, et kolimisel saab raske olema. Muidugi raske, sõna otseses mõttes, kui kohver kiva täis on) ja ühe hirmhea vaarika mojito joodud. Ja siis olin teel koju eile nii 21 ajal ja avastasin, et mobiili laadija jäi ikka sõpsi juurde, et ehk mobiil peab hommikuni vastu, muidu magan sisse :). Pidas, ja täna sain laadija ka kätte.

Eelmine nädalavahetus läks nii, et reedel sõime sõpsiga mõlemad Bem&Jerry peanutbutter cup jätsi, kumbki oma topsikujagu, isegi ei sheerinud. Ja laupäeval olin terve päeva kodus ja kuna siis oli veel viimased riismed tormist Emma alles, siis olingi päev otsa pidzhaama seljas diivanil ja lugesin, õue ei läinud kohe üldse. Kah sai üks raamat loetud, nii et omamoodi mõnus selline paaritunnine tegevus. Muidu iga õhtu peatüki kaupa jupitamine pole ikka see.

Ja korra sai pool tundi lähimasse postkontorisse kõmbitud, et siis pakike OMA RAAMATUTEGA KÄTTE SAADA!!!!!! No ma sain siis ka lõpuks kätte ja oma kauahoitud ja kaunikese roosa Swarovski pastakaga siis oma ESIMESE autogrammi oma ESIMESSE raamatusse, kelle uhke omanik mu sõps nüüd on. Ma pidin seda pastakat ikka sad akord amaha müüma, iga kord, kui näpud põhjas olid, vaatasin, et ahh, mis ma hoian… no soetatud sai 3 aastat tagasi, kui lootsin oma esimese lasteraamatu trükkimiseks raha kokku saada ja ise kirjastada. Aga ei läinud nii ja pastakas siis ootas. Ja ootas ja ootas ja oli mahamüümise hirmus.

Aga nüüd läks lõpuks ometi vaja 🙂

Iga asi juhtub õigel ajal. Minu puhul õiged asjad juhtuvad küll palju hiljem, kui loodetud 🙂

Aga peaasi, et juhtuvad