Täna minu “viimane” tööpäev kõnekeskuses. Viimane tähendab seda, et enne 3.septembrit ei räägi ma sõnagi kõnede võtmisest, lollidest helistajatest ning kohutavast firmast.

3.septembril pean idees tagasi olema, võtan 5 kuud sabatikali, et reisida ja reisida ja lõpuks jälle normaalseks muutuda ja kirjutada ja reisida. Isle of Man ja Camino ootavad, lisaks veel 2 nädalat Balkanil ja augustiks on pulma-aastapäeva reisi ka vaja planeerida. Ja kui tuleb üleliigne paarsada eurot, siis ka Reiki 3 teha. Ja külalisi olen Hollandi ka kutsunud kohe hordide kaupa, loodan, et keegi kohale ka ilmub

Nii et tegevust on ja see 5 kuud kaob ilmselt ülikiirelt. Ühtlasi sai eelmine laupäeva lahedate Eesti naistega Dublinis meediumi juures käidud ja elutarkusi kuuldud ja lootus suureks ja uhkeks tulevikus on olemas! 🙂

Ega mul muud vist praegu olegi lisada, ma ilmselt varsti olen pisut vaiksem ja Camino 5 nädalat ma blogisse ilmselt üldse ei satu. Ei jaksa noh. Aga kes teab, hoidke silm peal. Minu 5 kuud superpuhkust ja seiklusi algab… 4 tunni pärast 🙂