Life as an inspiration

Category: Minu elu

Mul on nõustaja

Toitumisnõustaja muidugi! Mis te siis arvasite? 🙂

Toredal kombel keegi, kes aitas mind coachinguga, õpib ise toitumisnõustamist ja pakkus, et võib mind samamoodi oma õpingute raames aidata. No miks ka mitte?

Sest ega minu söömisharjumused on ikka kohutavad küll. Ja siis imestan, et kaal ei lange 🙂 No 10.000 sammu aitavad, aga söömine peaks ka ikka asjalikum olema. Pealegi, kaalu pole küll juurde tulnud (ptüi-ptüi-ptüi), aga väga palju ma veel kõndida ka ei tohi. Mu eemaldatud varbaküüne osa pole veel täielikult paranenud, aga varsti peaks olema. Siis saan hakata rohkem kõndima jälle, uued Camino jalanõud ju vaja ka sisse kanda.

Esmalt on muidugi väike ülekaal, mu toitumisnõustaja nii kenasti mainis, et “väike ülekaal”. Minu arvates piisavalt suur, et kohutav kohe. Ja ei, ma ei avalda oma kaalu, seda tean vaid mina ja mu toitumisnõustaja. Isegi mees ei tea hetkeseisu 🙂 Top secret!!!

Peamiseks probleemiks on niru hommikusöök (ma küll söön alati midagi), sest mul ei ole hommikul aega korralikult omale hommikusööki valmistada. Miks ei ole aega enda ja oma tervise jaoks? Sest mu uneaeg on mulle tähtsuselt number 1, alati. Ja kuna ma pean kell 7.00 juba tööl olema, 20 minutit tööle kõndima, siis on mu uneaeg nii pikk, kui võimalik. Ehk siis äratus on 6.13. Kui oleks 6.14, siis jääksin juba tööle hiljaks 🙂
Veel küsisin, mis nõuandeid saaks migreeni kohta, et mida süüa või mida mitte süüa.
Et asi kohe väga hulluks ei läheks, pean toitumuspäevikut hetkel vaid hommikusöökide osas, et saada see osa päevast korda ja kontrolli alla.
Plaan on ka proovida gluteenivaba toitumist mingi aeg, et näha, kas sel ka mingit mõju migreeni osas on.
Ja see saab raske olema, sest üks asi on hommikusöök gluteenivabaks saada ja mandli/riisipiima tarbida. Aga terve päev, iga päev, terve nädal vaadata, et midagi gluteenisisaldavat sisse ei lipsaks, on paras väljakutse.
Ja ma kardan, et siis terve see nädal olen ma paanikas ja söökidest hoolimata näljas, sest ma TEAN, et ma ei saa teatud asju süüa. Ja ma ei taha käia poes ja paaniliselt igat asja lugeda, et mis seal sees on. Sest enamasti nad ei pane peale, et gluteenivaba, pead ise otsima. Ja ma siiamaani ei tea, mida see “gluten free” tähendab. Isegi tööl ju helistatakse ja ma siis olen hädas, et leida vastus. Ning ei, mulle EI OLE VAJA teada anda, mis see gluteen siis on. See oli retooriline küsimus ja ma võin alati googeldada. Ma lihtsalt ei ole vaevunud meelde jätma, mis värk sellega on. Sest mul ei ole vaja läinud.
Nii et selles osas olen ma praegu kahevahel, aga vaatan, kuidas asi edeneb. Võibolla suudan nädalakese?
Esmalt hommikusöögid kontrolli alla, see peamine.
Plaan:

*alustada hommikut klaasi sidruniveega

*proovida ja otsida hea hinnaga mandli- ja/või riisipiima

*avastada enda jaoks erinevate seemnete maailm
*nädalavahetusel, kui hommikul aega, hakata omale omletti tegema
*E-R teha eelmisel päeval kiire hommikusöök valmis, et see siis kiirelt kaasa haarata ja tööl süüa.
Tööl me ametlikult laua taga süüa ei tohi, aga kell 7 on siin veel vähe rahvast, seega ei tohiks kedagi väga häirida, kui ma puuvilju ja toorputrusid oma laua taga söön.
*Ja eile sain uue ülesande, lisada igal hommikul ka 1 puuvili menüüsse.
See on ilmselt kõige lihtsam osa sellest tasakaalustatud toitumisest.
Sest asju, mis mulle hirmsasti meeldivad, aga mis üldse kasulikud ei ole, on ju küll…
näiteks erinevad jogurtid, mis on suured suhkrupommid
või siis jogurtid ilma lisatud suhkruta, mis tähendab, et seal on siis tehismagusained ja see on omakorda hull
ja külmutatud pizzad… mida söön nii, et joon Pepsi Maxi kõrvale. Üks on täis säilitusaineid ja teine on puhas kräpp
ja juustud, eriti brie juust… rasvad-rasvad-rasvad
ja valmistoidud, kui allahinnatud on, sest noh, hea ja kiire. Sest mulle endiselt EI MEELDI SÜÜA TEHA. Shokolaadi sõltuvus on endiselt laes ja juurviljadest tunnistan vaid kartulit-brokkolit-tomatit-kurki. Ülejäänud asjad ei maitse mulle üldse, no tee või tina!

Aga noh, väikeste sammude haaval tervislikuma ja loodetavasti ka kõhnema minani!