… on nüüdseks läbi. Nädal läks, nigu lipsti!
Eelmisel reedel asutasin end kella 15.50 ajal lennukile (rääkisin kogu aet, et mingi 16 ajal on lend. Ma nimelt kunagi ei tea, mis kell mu lend täpselt on, ikka et “hommikul, lõunal või õhtul”. No ja ega ma maha ju jäänud, Belfasti lennujaam on väikseke ka, turvakontroll ja tehtud), seekord vahelduseks otse Belfastist, ei pidanudki 2 h veel Dublini poole loksuma. Koju Zwollesse, seljakott tühjaks, uued asjad sisse.
Laupäev, ärkasin umbes niimoodi. Mu mehe sõnul olen ma hommikul virgas ainult siis, kui kuhugi reisima minek on. Mehevend viis meid lennujaama, liikuma hakkasime 15 minti hiljem kui plaanitud, sest mu küünelakk ei kuivand ära ja pärast oli nii 7 küünt ikka rikutud. Lootsin, et emal kodus on küünelaki eemaldit. Oli 🙂 Teel muidugi tuli kuskilt pisut ringi sõita ja kuulsin, kuidas mu mees vennale hollandi keeles ütles, et “oih, ringi sõit, nüüd tuleb kiirustada”. Kuna ma endiselt ei mäletanud, mis kell meil see lennuk oli, ei julenud küsida ka. Aga kohale saime ja ikka nii 1,5 h tundi varem. Kõik korras. Loomulikult katsuti mind kontrollis korralikult ja siis tuli veel üks tädi ja tahtis mu kätest ja seljakotist proove võtta, et ega mul veel lisaks midagi plahvatusohtlikku kaasas ole. Ei olnud. Ma olen juba harjunud, et ma alati kahtlust äratan või just selle pistelise kontrolli osaliseks saan.
Eestis ootas tuul ja vihm ja mina olin ilmastikuoludele mittevastavalt riides. Arvasin, et 2 kampsunit+vest on piisav. Ei olnud. Külm oli. Ja reisi lõpuks sain nohu ja köha kah.
Isal oli sünnipäev, 2 päeva olime siis maal, lisaks käisime venna ehitusjärgus maja uudistamas. Pimedas sõites jooksis metskits üle tee. Tavaline Eesti värk.
Esmaspäeval asutasime end Tartu poole teele: plaan oli käia Epp Petrone Indiast.ee poes ja midagi ilusat endale osta (tehtud, kiidan sõbralikke töötajaid, kes aitasid ehteid valida), viia täditütar kuhugi sööma (Ränduri pubi, Tartus head söögid ja head hinnad, mõnus kogemus, tehtud) ja ööbida seekord hotellis (Starest, hommikusöögiks pakutakse putru ja oasalatit ja rosoljet ja sprotte, mõtelge! Ehk siis tehtud). Pihlaka kohvikus sai HEAD kooki kah söödud.
Ja järgmine päev siis Tallinnasse tagasi Jädivere kaudu 🙂 Nimelt olen mõnda aega suheldnud kirjanik-kirjastaja-suure pere ema-poliitiku-väiketaluniku-muidu tore inimene- Heli Künnapasega. Ja kuna ma Eestis olin, siis kenasti ajad klappisid ja teisipäeva varane lõunapoolik oli tal minu jaoks vaba. Hakkasime siis aga Tartust sõitma, soovitati läbi Viljandi, et ilus vaade ja mehel ju alles teine kord Eestis käia, et las siis näeb maastikku jne ka. Aga vahepeal läks kaardilugemine meelest ja otsetee asemel avastasin, et Pärnu juba paistab. Nii sai pisut suurem ring tehtud ja hiljaks jäädud. Oli ma tundsin end pahasti! Teistel ju plaanid kellapealt paigas. Õnneks midagi hullu ei olnud, jõime teed, paitasime üht ülisõbralikku ja ülineedy taksikoera (mul ju seekord jäid koerapaitamise vajadused täitsa kesiseks) ja saime ühtteist arutatud. Mis edasi, sellest kirjutan siis täpsemalt, kui asjad liikuma hakkavad. Kõlab hästi ja mina olen põnevil. Mees ka kiitis, et Heli nii mõnus ja sõbralik inimene oli. Ju ta arvas, et kohtumine saab selline kuiv ja ametlik vestlus olema. Tegelikult olime suures elutoas, kõik mugavalt diivanil-tugitoolidel, paitamist ootav koer meie süles ja rääkisime vabalt. Pärast ütles, et Heli meenutas pisut tema endist pruuti. “Ahaaa, nii et SELLEPÄRAST ta siis sulle meeldis?” vastasin 🙂
Igatahes väga tore oli, ja siis sõitsime Tallinna, andsin auto vennale tagasi, käsime Kadaka Selveris Kalevi komme ja Orto kreemi ostmas (teise nimega on, aga mul ei tule meelde), siis Uulitsas burksi söömas (jälle mõnus koht), siis kõndisime ilmatu pikalt jala sõpsi kodu juurde, aga kell oli veel vähe, nii me siis seal Mustamäe majade ja puude vahel tiirutasime, kuni aeg täpselt täis sai. Kiire tee ja võiku ja saime ka küüti lennujaama. Seal selgus, et lend hilineb tund aega. Ostsin veel minisuuruses Vanakat kaasa kolleegidele ja lendu oodates lugesin Heli “Minu ilus elu maal” raamatut. Hollandi koju saime mingi 1 ajal öösel. Minul õnnestus kaheistmelise sportauto taga isegi magada…
