Mida teeksite teie, kui 3 kuud enne olulist reisi avastaksite, et pass kehtib reisi ajal vaid veel 4 kuud? Vahetaks passi ära, onju? Loogish, midagi muud polegi teha. A mis minu mees teeb? Hakkab hädaldama, et tema ei taha passi vahetama minna, talle ei meeldi sellised asjad, tema ei taha Amsterdmai minna viuviuviuuuuuu…. No andke kannatust, mis jutt see selline on!!! Ma pean niigi kõike tema eest tegema ja orgunnima, aga vot passivahetust ma küll teha ei saa.

Lõpuks siis, peale 2 kuud vingumist (et küll saab reisil käidud, pole vaja kiirustada!!! Nojah, palju parem on aasta algul tõsiselt pablama hakata ja siis 6-8 nädalat oodata, mis läheb ametlikult passi saamiseks) sai ikkagi siis ema abiga aeg kirja pandud. Nimelt ei pidada seal Saksa konsulaadis inglise keelega eriti head lood olema. Nii helistas siis ämm, kelle saksa keel parem on ja sai teada, et on vaja ajakohast rahvusvahelist sünnitunnistust ja elukohatõendit.

Vot nii ajavad sakslased asju- lähed aeguvat passi uuendama ja tõesta, et sa pole kaamel!!!! Arvasime, et äkki sai ämm jutust valesti aru ja need paberid tuleb esitada siis, kui esmakordselt passi taotlema lähed.

Nii heale õnnele lootes mu mees siis pealinna läks. Kohapeal selgus, et TÕEPOOLEST ongi vaja sünnitunnistust ja elukoha tõendit. Pabereid täites märkis siis abikaasa, et on abielus ka. Sellepeale öeldi, et AHAAAAAAA, abielutõendid on kah vaja. Õnneks sai ta pildid ja maksmised tehtud, lisaks saadetakse kunagi valmiv pass siis postiga koju. Hoiab ühe Amstermis käimise ära vähemalt.

Tuli siis tagasi ja hakkas sünnitunnistuse tõendit otsima. Olime seda 2,5 aastat varem Saksamaal Emmerichis küsimas käinud, kui abiellumisel selgus, et mõlemad nende andmete kohaselt ”immigrandid” oleme. Otsis ja otsis ja no ei leia. Ja mina tean, et nii loll ma ometi pole, et oleks selle ära visanud. Viimati seal käies avastasin, et mul on ikka igasugust joga alles, nii et nii tähtsat paberit poleks ma küll ära visand. Aga kuskil mõistlikus kohas ka ei olnud. Kui ma aga leidsin, et mul oli näiteks üks kaust, kus esimene leht olid mingid kirjutamisega seotud ideed ja teised abiellumise asjaajamisega seotud (!), siis käskisin mehel kõik kohad läbi lapata. Mingil hetkel hakkas tunduma, et äkki võeti tookord see paber üldse ära seal linnavalitsuses. Ja mida rohkem ma sellele mõtlesin, seda loogilisem see tundus.

Linnavalituses selgus, et oligi nii: paber neil olemas, aga arhiivis ja kätte ei anta. Nii et selleks peab ikkagi abikaasa Saksamaale sõitma. Ja elukohatõend ja abielutõend maksid kah mingi 35 euri kokku. Sest mul oli abielutõend olemas, aga siin, Belfastis kaasas. Arvasin, et mul läheb seda siinsete andmete uuendamiseks vaja. Ei läinud, ei huvitand kedagi…

Nii, et paberid on peaaegu olemas ja passi taotlemine kestab.

Lasin siis mehel järgmisena Curacao esindusse helistada, et veenduda: kas pean tonnased lennupiletid korstnasse kirjutama või saame ikka reisile. Õnneks selgus, et saame: et polevat hullu ja kui meil on kenasti tõestada, et lennupiletid kojuminekuks olemas, piisavalt raha olemas ja kui mees passitoatluse paberid kaasa võtab, et näidata, asi on pooleli, siis peaks ok olema. Nii et 24 päeva pärast ikka minek. Aga no mihuke stress sellega kaasas käis? Nagu jamasid vähe oleks!!!!!