Nii, mul on veel Hollandis käimisest kirjutamata (2 nädalat tagasi)…
Aga panen siis kiirelt oma frustratsiooni kirja, kuidas mul nädalavahetusel läks. Koolitus ise oli tore, aga kõik eelnev ja järgnev oli selline, et… Õnneks 1 koolitus on veel jäänud, kus tuleb kohale minna, see on muidugi ka sellises asukohas, et sinna minek on igavene jama ja seal olek (paar vetsu ainult, kohviga koolitusruumi ei tohi minna, lõunapaus on pool tundi järjekorras seismist jne jne), aga noh, siis on need vähemalt tehtud. Üks asi korras.

Aga siis minekust. Laupäeval kell 5.08 tellisin siis takso, nagu ikka. Ootasin 15 minutit, siis oli SMS, et takso kohal. Võtsin kohvri, läksin õue ja ei olnud seal taksot. Ootasin ärevalt veel oma 1 minuti ja mõttes juba kujutasin ette, kuidas ma lennust maha jään. Takso oli siis ümber kvartali sõitmas ja ma ei tea, kuidas nad siis teada annavad, et kohal on. Hindust juht, jutukas, hakkas kohe lobisema. Sõitsime mööda ühest platsist, kuhu siis hunnik euroaluseid on kogutud- 12 juuli tulemas, siis põletatakse puutorne ja Iirimaa lippe.

Ahhetasime ja ma siis ütlesin, et sel päeval on ikka tõeliselt tüütu politsei olla. Mõttega, et mitu päeva üks action käib, teatud linnaosades on siis alati rahutused ja põletatakse politsei autosid ja kõike, mis aga kätte juhtub.

Taksojuht selle peale: aa, sa oled politsei? Ma vist olen sind isegi näinud!

MIDAAAAAAA???? Ma lihtsalt ütlesin, et jama on sel ajal politsei olla. Lasin siis taksojuhil uskuda, et olen politseinik ja vahetasin kiirelt teemat. Varsti rääkisime meditatsioonist ja joogast.

Taksojuht: kas sa teed ka joogat?

Mina: ma olen algaja (tähendus: eile vaatasin netist jooga kursuseid algajatele)

Taksojuht: ohoo, mis joogat sa teed siis?

Mina: eem…. seesuuret…. eeem (mõtleb pingsalt)… namaste jooga (meelde tuli, mida ma vaatasin)

Taksojuht: ahsoo, ma pole sellest eriti kuulnud. Kas neil on ka need 6 põhipoosi?

Mina: ma olen nagu väga-väga algaja

Taksojuht: aga kas neil on siis need 6 peamist poosi?

Mina, kirudes ennast, et ma nii lambist jama juttu ajan: eem… jah

Ja vahetasin kiirelt teemat jälle, et teda segadusse ajada ja muust rääkida. Krt, see häma ajamine on ikka keeruline värk, ma ütlen 🙂

Lennujaamas olin 1 h enne lennu väljumist, aga kuna mul oli stand by ticket, siis ei pidanud ma tavajärjekorras ootama, vaid klienditeeninduse omas ja sain oma asjad korda. Rahvast oli, puhkuste aeg. Võtsin veel Starbucksist kohvi ja vee ja mulle anti vahetusrahana kohalik viiekas. Küsisin, et kas ta saaks mulle anda UK ametliku paberraha, sest ma ei saa seda kasutada UKs ja tibi hakkas närviliselt seletama, et TA EI SAA, SORRY!!!!! Mida perset???? Mis jutt see on? Isegi kui ei saa kassat uuesti lahti teha, oota, kuni järgmine klient maksab ja anna mulle siis õige viiekas. Ei, TEMA EI SAA

Läksin siis raamatupoodi ja ostsin paki komme, et saaks siis vahetusraha. Mul oli Crewes vaja buss võtta ja vahetusraha oli vaja.

Sain siis lennule, kõik kenasti õigel ajal, lend läks kiirelt, seekord õnneks ikka kohe terminali, ei pidanud veel bussis ootama, panin jälle jooksuga rongijaama poole minema, ootasin veel piletite kättesaamise järjekorras ja vaatasin, et ohoo, mul lausa oma 10 minti aega. Käisin vetsus, läksin oma rongi otsima ja mida ma näen? JÄLLE otserong Crewesse tühistatud! Kohe läks Manchester Picadilly peatusse, hea et ma sellest maha ei jäänud arvates, et mul ju aega küll… seal siis uue rongi peale tagasi ja vaatasin, et ohoo, äkki isegi jõuan. Ei jõudnud, bussist jäin maha 2 minutiga. Läksin siis takso järjekorda, seal kõik läksid ükshaaval meie koolituse asukohta. Kuna kedagi tuttavat nägu ei olnud, siis võtsin järgmise takso, taksojuht isegi ütles, et see on tema kolmas ring samma kohta minna. Oleks pidanud suure sildiga seal seisma, et kes COACHINGU koolitusele läheb, jagame taksot.

Kohal olin paraja ajavaruga, sain kohvi võtta. Rongis sõin oma küpsiseid ja banaani, mille juba targalt kaasa võtsin igaks juhuks. Läkski vaja. Eks elu õpetab.

Koolitus ise oli lahe, DISC profiili kohta, hästi lahe. Seda tahaks hiljem veel rohkemgi õppida.

Lõunapausil istusin ühtede naiste juurde ja kui oma kandiku maha sain toetatud, hakkas üks neist nutma! AWKWARD!!!!!! Õnneks läks nutt ruttu üle ja sai jutustatud pärast, aga mina olin küll, et hmmm, mida ma peaks nüüd tegema? Kas on viisakas söömist alustada või mis?

Päev jätkus kenasti ja kell 17 oli läbi, tavaliselt peaks nii 17.30 ajal lõppema. Sain siis ühe pundiga taas taksosse, algul ootasime ühte tibi, taksomeeter jooksis ja siis see teatas, et läheb ikka teise seltskonnaga. Üks naine veel ühmas, et tema ootamist peame meie nüüd kinni maksma. No see 1-2£ oli. Ilm oli ilus ja soe ja mul oli vaid paar minutit hotellini minna. Hotell oli väliselt kena ja armas, tuba oli väga vanamoodne ja kahe kitsa voodiga, nii et ma juba mõtlesin, kas ma kukun sealt öösel välja või mitte. Veel oli toas kiri, et süüa seal ei tohi. Mul oli just see plaan. Käisin siis kõndimas, ostsin Aldist natuke näkse ja teel Türgi söögikohast döner burksi ja joogi ja sõin siis pargis. Snäkid sõin ikka hotellis, mis siis, kui mul see juba enne kaasas oli? Mis ma siis oleks pidand tegema?

Öösel selgus, et ka 3 cappuchinot on mulle liig, ei saanud ma varasest ärkamisest hoolimata ikka korralikult magada.

Kell 10.19 läks mul rong pühapäeval, rongijaamas ei öeldud midagi, kuigi mul oli tunne, et täna ka rongidega jama on. Otserong nagunii ei sõida, peab poolel teel rongi vahetama. Läksin siis järgmises peatuses maha ja koos paari teise inimesega vaatasime, et perroon on kahtlaselt vaikne. Ja muidugi, rongi ei sõida kuhugi, minge kas bussiga või taksoga või siis jälle Picadilly kaudu, aga siis oleks mingi 12 ajal alles lennujaama jõudnud. Mul lend 13.05.

Kambapeale võtsime siis takso, üks naine oli veel oma rahakoti ära kaotanud, aga üks noorem mees ütles, et pole hullu, tal firma maksab. Mul oli vaid 8£ sulas, napilt oleks oma osa saanud makstud. Teel siis taksojuht küsis, et kuhu lendame ja meie, et me alles 5 minti tagasi kõik tutvusime takso teemalisel vestlusel. Rääkisid midagi siis, et Londonis oli mingi jama juhtunud ja kus veel ja mina siis ütlesin, et Hamburgiga võrreldes on hetkel kõik ikka rahulik, kuigi Belfastis hakkavad paari päeva pärast jamad pihta.

Minut hiljem taksojuht: nii et sa oled siis hamburgist (inglise keeles “hamburger”)? Mul oli just taksos üks “berliner” (ehk siis berliinlane).

Eem, misasja? Ma …. esiteks, minu aktsent EI OLE saksa aktsent ja ma LIHTSALT mainisin, et mis Hamburgis toimub, on palju hullem. Ilmselgelt UK inimesed ei räägi asjadest, mis nendega otseselt seotud ei ole.

Saime siis lennujaama, kena noormees maksis minu eest ka, päeva ainus helge hetk. Ootasin siis check ini, seal küsiti, et EGA LIIGA VARA EI OLE? Lennuni oli 1h ja 25 minti. Tavaliselt olen kohal 2 h varem ja keegi ei imesta. Sain siis tehtud, turvakontroll üllatavalt kiirelt arvestades rahvamassi järjekordades ja siis selgus, et lend on 10 minti hilinemas. Natukese aja pärast juba 50 minutit. Great…

Ja siis saabusin Belfasti, vihma sadas ja mu transpordikaart loomulikult ei tööta ja bussijuht korrutab, et mul EI OLE ÕIGUST SEL OTSAL SÕITA ja ostku ma aga pilet. Õnneks oli veel viimased 2,50£ alles, muidu oleks pidand sularaha võtma minema, ja uut bussi ootama. Peab siis mingi päev kuhugi minema ja uurima, miks mu kaart ei toimi ja mis edasi saab. Krt küll…

Nii ma siis vihast puhisedes lõpuks koju sain. Grrrrrrr