Üle pika aja oli põhjust eesti keelseid raamatuid lugeda, lasteraamatuid nimelt. Sain neid kohe mitu tükki, sest olin Hooandja.ee-s neile väikese rahalaksuga abiks ja nii sain hiljem kingiks trükisooja raamatu. Kui pakk saabus, arvas mu elukaaslane, et mul on lasteraamatuid rohkem, kui teisi. See veel tõsi pole. Veel :). Hetkel on reisiraamatud veel esikohal, aga tundub, et mitte kauaks. Nimelt on veel lootust raamatuid saada.

Esimesena saabus mulle Janne Järva ja Olivia Lipartia “Soolikarohu Eva  ja mägede Hugo” raamat. Mis vanusegrupile see täpselt mõeldud on, ei oskagi öelda (siiski, väike parandus- raamatupoe kodukalt leidsin, et mõeldud vanusele 5-9 aastat). Ise pakuks, et sellistele pisikestele mudilastele õhtul ette lugemiseks, sest pilte on üksjagu, mida avastada ja mille üle jutustada. Hea, et mul pole kellelegi seda raamatut ette lugeda, ma ei viitsiks iga lehe juures jokutada, ma tahaks juba kiirelt teada, mis edasi saab 🙂

No mina lugesin selle kohe kiire jutiga läbi ja olin väga pettunud, et juba läbi loetud sai :). Lapsed ilmselt vaatavad pilte ka kauem ja noh, need viimased on küll imekaunid. Kui ma algul esikaant vaatasin, siis arvasin, et “äge, ilus, värviline”. Kui raamat käes, siis sain aru, et kaanel on tegelt soolikarohu õisi kujutatud 🙂 Ja selles raamatus on üks hästi vahva tegelane, kellel on maailma lahedaim nimi ever! Latrosiita! Kas olete midagi ilusamat varem kuulnud?

Veel meeldis mulle raamatus üks koht, kus on kirjas “selleks, et leida oma õnn, tuleb mõnikord lahkuda kodust ja rännata kaugetel radadel”. Kui palju kordi ma olen pidanud teistele seletama teemal a´la “elu võimalikkusest kodust kaugel”. Kui kõik inimesed oleks sellised,  kes jäävad sinna, kus nad kasvasid, siis ei oleks meil ei Viiralteid ega teisi kuulsaid tegelasi, kes oma tööd just välismaal tegid. Ja nagu näha, siis on isegi ühes lasteraamatus kenasti kirjas, et kodust lahkumine ei pruugi üldse halb olla, vastupidi hoopis.

Raamat on kõvade kaantega, mis on muidugi suurepärane :). Vahvad jutud, mis ootamatute keerdkäikudega ilmestatud, olid muidugi minusuguse kiirlugeja jaoks liiga lühikesed :). Ma oleks ikka tahtnud pikalt-pikalt lugeda, mis selle Eva ja Hugo ja Latrosiitaga edasi juhtub :). Nii, et kel lapsed raamatuhuvilised on, neile kindlasti soovitaks osta. Minul läheb see küll uhkelt teiste raamatutega koos riiulisse.

Raamatut saab ise osta Apollost ja RahvaRaamatust.