No nii, jäingi toppama 🙂
Tegelikult asi selles, et teemad olid vahepeal sellised, mille puhul pole kohe midagi kirjutada. Näiteks
Päev nr 6.
10 laulu, mida hetkel jumaldad
Muusikat kuulan ma vähe. Ja kui, siis ikka endisi lemmikuid, uuest muusikast pole ammu midagi kuulnud. Eelmises töökohas oli meil lubatud kindlaks määratud raadiojaama kuulata. Praegu pole kohe ammu-ammu midagi kuulanud. Pigem lähen youtube lehele siis, kui tahan jälle midagi naljakat vaadata, kas Brittan Got Talent lahedamaid palu. Või siis Chicago filmi laule. Või siis filmitreilereid. Aga nii korrapäraselt muusikat ma ei kuula. Ei teagi, miks.
Päev nr 7. Jaga midagi, mille nimel sa oled valmis võitlema
Jällegi, no ei oska miskit asjalikku kosta. Tahaks öelda, et võitlen iga hinna eest enda õiguste ja ülekohtu vastu. Ja siis lasen endal tööl pähe astuda, nagu vanal lollil. Ikka selleks, et veidi hirm on, mis siis kui lahti lastakse ja ma kuu ajaga uut tööd ei leia. Sest siis on juba rahaliselt keeruline. Kuigi jah, stress paneb kohati rohkem tegutsema, aga ikkagi on väike hirm. Et kuigi sitemast sitt töö olemas, on see siiski töö ja noh, raha on ju vaja. Seega ma alles tegelen iseenda eest välja astumise osas. Ja enda õiguste võitlemise osas 🙂
Ka ei saa ma öelda, et kodumaa eest. Sest enam pole ka kaitseliitlane ka, elan välismaal ja olen välismaalasega abielus. Ei ole minust enam mingit võitlejat.
Lollidel inimestel lasen endale ka n+1 korda sitasti öelda, enne kui vastu lajatan. Eestlase kannatus või mis?
Päev nr 8. Postita mõned elutarkused/mõtteterad, mis sind kõnetavad
See on natuke parem teema, püüan siis kiirelt mõned head elutarkused kirja panna.
Anna nõu siis, kui sinult seda küsitakse. Ei saa lubada, et 100% kinni pean, aga väga püüan. Seda ütles kord üks vanem naisterahvas teisele vanale memmele, kes hakkas mulle rääkima, kui ohtlik on päevitamine ja kuidas tema mees suri nahavähki jne jne. Ja kõige selle peale tema sõbranna lihtsalt pööras ringi, teatas selle kuldse mõttetera ja kogu lugu. Respekt mam!
Ära võistle teistega. Võistle iseendaga. Jällegi, kergem öelda, kui teha, aga nii see on. Lapsest saati olen ju kuulnud, et kuidas ma ei ole ikka nii tubli-viisakas-tark-korralik-you name it, kui mu vennad. Siis võistlemine klassikaaslastega, et kellel on paremad hinded. Siis ülikoolikaaslastega, et kes saab parema töö-auto-maja-koera-mehe. Siis sõbrannadega, sest tahaks ju sama ilus ja kõhna olla, kui nemad.
Isekus ei ole see, kui sa otsustad oma elu üle. Isekus on see, kui sa tahad, et teised elaks nii, nagu sina tahad. No ikka see teadatuntud “tee seda, tee teist, saa lapsed, ole korralik, hakka normaalseks” soovitused
Ära tööta seal, kus sa elad. Ela seal, kus sa töötad. Keeruline, eks? 🙂 Me hoiame kinni elukohast ja otsime meeleheitlikult mingitki tööd, et seal elada. Selle asemel, et leida parem töö mujal ja elada seal.
