Blogi on peegeldab Sinu isiksust. Tegu ei ole kuiva ajaleheartikliga või aruandega, seega peaks igast sissekandest õhkuma kirjutaja olemust. Lugu peab olema äratuntav, niiöelda “käekiri” tajutav. On lugejatel huvitavam ja see on üks tegureid, mis blogi juurde tagasi toob. Omapära.
Teiseks on muidugi väärtus, mida blogi lugedes saadakse. Teadmised, uudised, õpetused, väärtused. Enamik blogisid on sellised avalikud päevikud, mida enamasti loevad kirjutaja sõbrad-tuttavad. Kui aga blogis on see “miski”, mis ka teisi, võõraid juurde meelitab, siis oledki tabanud enda isikupära kirjapaneku. Isegi, kui kirjutad näiteks raamatute kirjastamisest või koertega jalutamisest.
Toon ära mõned blogid, mida mina igapäevaselt jälgin. Neist saab ideid ja mõtteid, kui sa pole kindel, mis see Sinu stiil ikkagi on.
Daki blogi on ilmselt Eestis üks kuulsamaid. Daki kirjutab oma elust, nii et kui tema blogi jälgid, saad teada, kuidas tal kassid naabreid ärritavad, kuidas laps rääkima õpib, mida Daki vahel süüa teeb ja kuidas vabakutselise elu edeneb. Ja veel palju-palju muud. Omapäraks on ilmselgelt avameelsed sissekanded, samuti temalikud uudissõnad, nt dakistama, oma juuste tiitudeks kutsumine, pidevalt väljendi “nagu mingi loll” kasutamine jne. Ühtlasi on Daki avaldanud mitu raamatut, seega jõuavad paljud raamatulugejad lõpuks ikka tema blogi juurde. Või siis vastupidi.
Kairi Look on vahva lasteraamatu “Leemuripoeg Ville teeb sääred” autor ja mina näiteks jõudsin tema blogini samuti selle raamatu kaudu (ha-haa, Meelike loeb lasteraamatuid!). Kairi kirjutab lustakalt oma adoraablist amsterdamiseerumisest, kasside paitamisest, nina nokkimisest, iiriste söömisest ja paljust muust sarnasest. Tema omapäraks on lausete alguses suurtähtede mitte kasutamine ja iga postituse lõpus on väike “komm” ka- hollandi keelne “word of the day”. Nii, et saab nalja ja õpib ka midagi. Väga kaval lähenemine.
Pamela Eesmaa kirjutab oma blogis “Ring on vorm” peamiselt oma jooksutreeningutest. Veel on seal tervisenõuandeid ja tervislikke retsepte (mina tegin nt tema ühe postituse alusel elus esimest korda suppi!!! Ja seda sel aastal… Nii, et kunagi ei tea, millal üks postitus võib kellegi elu muuta :)). Terviseteema on alati huvitav, nii et kui oled sel alal käsi kirjutama või teed trenni ja soovid teisi innustada, siis midagi sellist on alati huvitav/kasulik lugeda.
Mallu jaburdamistest teavad paljud. Tegu samuti julge väljaütlemise ning iseenda üle naerva blogijaga, kes ei pelga ka karme/isiklikke asju kirja panna. Lisaks on tal beebiblogi Delfis, nii et oma liini ajamine on tal tänu lapseootusele kenasti olemas.
Isetegemishoolik Irma kirjutab käsitööst ning elamisele uue näo andmisest. Asju, mida tema oskab teha (on teine, kurakäeline, lausa heegeldamisegi ära õppinud) on lõputult ja ta muudkui õpib ja uurib juurde. Pildid on suurepärased, mustritest on tihti nii head fotod, et ainult vaata ja tee järele (olen isegi teinud). Samuti on Irma tekstid lõbusad ja ladusad ning just temaliku vimkaga. Täpselt nagu tema enda jutt, mida mul on au olnud kuulda tundide kaupa 🙂
Elu kui seiklus on paljudele veebiturunduse ja sotsiaalmeedia fännidele tuntud. Saidi autorid Veronika ja Crystal kirjutavad selgelt ja ladusalt, nii ei teki tunnet, et loed kuiva ja faktirohket teksti. Ometi on igast sissekandes oma mõte, oma õpetus ja see “miski”, mis veel hiljemgi mõtisklema paneb.
Maria kirjutab oma blogis inglise keeles, kuigi ise on eestlane, oma elust Uus-Meremaal, lapse ja koera kasvatamisest, elust-olust ja seda temalikult armsalt ja siiralt. Kui ka sulle tundub, et võiksid vabalt inglise keeles (või siis misiganes keeles, mida valdad) kirjutada, siis tasub seda kindlasti teha. Ma ise plaanin ka end lähiajal kokku võtta ja samuti inglise keeles postitusi kirjutama hakata. Natuke on veel hirm, sest minu inglise keel pole just kõige ideaalsem, eriti kirjakeel. Neli aastat olen ma elanud just sellistes riikides, kus riigikeelest inglise keel oli. Nüüd on see lihtsalt mu kodune keel (ja saan pidevalt hollandi keele kursustel noomida, et ma kodus elukaaslasega hollandi keelt ei harjuta). Samas, ehk antakse püüdlikkuse eest rohkem punkte ja grammatikavead ei olegi nii suur patt. Pean jõudma tasemele, kus võin igale kiibitsejale öelda: “ma vähemalt teen, mis siis, et pole ideaalne! Aga TEEN!””
***********************************
Lühidalt siis märksõnad veel endale mõtlemiseks:
-jää iseendaks
-jää oma stiilile truuks
-ole aus
-anna oma lugejatele lisaväärtust
