Life as an inspiration

Blog

1 kuu “ei osta riideid” väljakutsest

01.11.18 alustasime siis mehega “me ei osta riideid ja jalanõusid terve aasta” väljakutset. No mehele on see lihtne, tema ju poodides ei käi, eriline moehuviline ei ole ja eelistab praktilist ning mugavat riietumist. Kui midagi vaja, siis mina ostan (ja käin sada korda poes ringi vahetamas, sest number ei olnud õige või värv “liiga pruun”… 🙂

Mina, endine ostusõltlane (hakkasin minimalistiks aastal 2009, aga vaikselt on asjade kultus jälle võimust võtnud, seega uut väljakutset ja uut eluviisi on taaskord vaja alustada), töötan 6 hommikut rõivaid müüvas poes ja noh, kiusatust just pole olnud, aga mõtteid, et “kui saaks, siis ostaks” on olnud küll. Ilusaid kampsikuid ja armsaid kleite ja no need jõuluteemalised riided, neid soetaks kohe mõnuga :). Ehk siis olen aru saanud, et see impulssostmine on ikka veres. Aga seni pole midagi ostnud ja uuest aastast tahan ikka kohe eriti kokkuhoidlult elama hakata, et ka muudes valdkondades, nagu toit-kodu-raamatud asjade soetamine ikka võimalikult nullilähedaseks viia. Eesmärk on ikkagi 2 aastaga oma kodu soetamiseks deposiidiraha kokku saada.

Küll aga alustasin ma uut omamoodi väljakutset, võiks nimetada lausa “Zwolle puhtaks!” Nimelt on hollandlastel komme hästi palju riideid tänavale ära kaotada. Niipea, kui jahedaks läks, hakkas aga kindaid maas olema. Ja mina korjan need üles, pesen koos teiste asjadega ära, kuivama ja siis kogun kokku. Kõik siis C&A või H&Mi jaoks, et saada -15% sooduskupong. Kupongid siis hoiame selleks korraks, kui tõesti midagi eluliselt vaja on, nt et kui talvejope ikka otsad annab või kõik teksapüksid on katki, ära lapitud ja lapitud kohad ka ära kulunud. Ja noh, heaks kingituseks sõpsidele, kel shoppata meeldib! Sest tundub, et neid kuponge saan ma päris hulgi kogutud.

Sest vaid vaadake seda fotot! See on novembri saak Zwolle tänavatelt? Meeletus koguses kindaid, mõned rätikud ja paar tittede sokki ka. Statistiliselt kaotatakse võrdne kogus nii parema kui ka vasaku käe kindaid. Enamik on musta värvi kindad, nii et kui ka teeks “lost&found” väljanäituse, siis vaevalt omanik enda oma ära tunneks… Ja kui nüüd arvate, et pole kena teiste asju üles korjata ja omale võtta, siis… ilma minuta jääks need sinna maha, ma olen küll näinud, et mõnes kohas on sokkidest-kinnastest sada korda rattaga üle sõidetud, ei ole omanikud neid tagasi tahtnud ega keegi teine neid prügikasti visanud. Ja lõpuks ehk peseks tänavapesemise autod need kuhugi teeserva? Kogu muu räpsuga kokku?

Igatahes suur C&A paberkott on mul neid kaotatud-pestud-kuivatatud asju juba täis. Minumoodi taaskasutus ja kodulinna puhtana hoidmise viis 🙂 Sest ka tekstiile annab taaskasutada ja las need õnnetud sokid-kindad saa siis teisel ringil uue elu ja eesmärgi.

Kas mujal ka nii massiliselt riideid kaotatakse? Või on see vaid Hollandi teema?

Igatahes esimene kuu on kenasti möödunud ja jätkame samas vaimus. Kui ma seda väljakutset Facebookis jagasin, siis sain tegelikult üsna palju kummalist tagasisidet. Justkui EI SAAKS elada ilma pideva shoppamiseta. Peres, kus on lapsed, on see muidugi keerulisem, lapsed ju kasvavad riietest välja. Mina kogu aeg rõhutasin, et “mina ja mees”, seega oleks pidanud vist igale poole juurde lisama, et lapsi ei ole, sest ilmselgelt ei olnud see nii arusaadav.

Oleks ma öelnud, et teeme aasta veganit või gluteenivaba elu, ma oleks palju paremat vastukaja ilmselt saanud. Küll aga kirjutas täiesti võõras inimene mulle Facebooki sõnumitesse, jagas oma kogemusi sarnasel teemal ja see oli küll armas. Pealegi, mis see teiste arvamus ikka loeb, eks? Käige aga mõnuga Black Friday väljamüükidel ja ostke, kui ikka nii väga VAJA on. Meil ei ole ja meie jätkame mitteostmist. 11 kuud veel jäänud…