Avaldatud Õhtulehe Pulmablogis
Pulmaauto- kas ainus asi, mida peigmees organiseerib?
Üks osa pulmade planeerimisest on samuti kajastamata. Pulmaauto nimelt. Ja kui muidu kogu see planeerimine-organiseerimine-närveerimine peigmeest ei puuduta, siis auto on ilmselt üks asi, mis iga mehe jaoks oluline on. Vähemalt meie peres küll, on ju Hollandlane suur sportautode fänn.
Ma pole küll elus kordagi õiges limusiinis istunud, aga kohe oli ka selge, et seegi kord uhket ja uhkeldavat sõitu ei tule. Nimelt ei lubatud linnavalitsusest seda, sest abiellumise paik asub kesklinnas ja sinna viivad kitsad ning käänulised teed. Limusiin lihtsalt ei mahu seal ringigi pöörama. Ja arvan, et Hollandlane poleks ka limusiinist eriti vaimustuses olnud. Nii oli meil kohe pulmaauto kohal eelarves 0 eurot kirjas- Hollandlase enda eelmine sportauto, mis küll nüüdseks showautona kasutusel oli. Vähemalt ilus auto olemas, raha ei pea rentimisele kulutama ja minul pole midagi sportauto vastu. Autodest ma suurt midagi ei tea ja ei huvita ka, aga olin valikuga rahul. Tasuta ja asjalik.
Nagu ikka pulmade planeerimisel, ootamatuid üllatusi tuleb. Minul juhtus neid kohe hulgim ja üks oli loomulikult pulmaautoga seotud. Nimelt otsustasid Hollandlane oma kolleegiga, et sinine auto läheb müüki. Ja nii paar nädalat enne pulmi! Et tegu oli korralikult putitatud ja tuunitud autoga, läks selle müük, nagu soojal saial ja meil polnud jällegi autot, millega oma pulmas sõita. Õnneks ulatas abikäe üks Hollandlase sõber, kes isegi pulma pidi tulema. Temal oli samasugune auto, mis küll enne pisut remonti vajas, aga siiski, sõitev auto. Ja mis peamine, PUNANE!!! Pulma värviks sai ju punane võetud, seega sobis meie plaan B suurepäraselt. Natuke tuli küll plaane teha, sest auto asus ise meist paari sõidutunni kaugusel Limburgis ning kuidagi tuli auto enne kätte saada ja pärast pulmi tagasi toimetada. Lisaks tegi mind pisut murelikuks teadmine, et kuigi auto remont läks edukalt ja proovisõidul käitus, kui üks korralik auto kunagi, siis hiljem oli auto omanikul paar kummalist juhtumit. Küll käitus auto imelikult, küll suri mootor suvalisel ajal välja. Ja mind tegi see info küll pisut ettevaatlikuks. Viimase piisana karikas veel teadmine, et sellel autol ei ole tagaistet. On küll vaba ruum, kaetud tekstiiliga, aga turvavöösid sellel ei ole. Ja meil oli plaan fotograaf enda autosse mahutada, sest tasuta parkimiskohti saime me vaid kolm. Nii oli vaja võimalikult palju inimesi kolme autosse ära pakkida.
Paar päeva enne pulmi tuli Hollandlase vend minuga rääkima. Nimelt oli temal ja Hollandlase töökaaslasel tekkinud idee meid üllatada ning pulmadeks auto rentida. Ainus mure, et see auto ei oleks olnud punane ja loomulikult ei oleks olnud Toyota. Ja nad ei olnud kindlad, kas mina ja/või Hollandlane selle plaaniga rahul oleme. Kui üllatus, siis üllatus. Ei saa ju teiselt otse küsida, muidu on kogu üllatusmoment läinud. Aga uurida kuidagi tuli. Mina Hollandlase kohta öelda ei osanud, minu jaoks on kõik sportautod ühesugused, aga meeste jaoks on seal ju ilmatu vahe sees. Praktiline külg meeldis mulle küll- plaaniks oli meile rentida musta värvi Porsche ja nii ei oleks meie pidanud mõtlema, kuidas auto meieni jõuab või tagasi, lisaks veel punase auto kummaline käitumine aegajalt. Seega mina arvasin, et plaan on piisavalt hea. Ja auto näeb hea välja, mis siis, et punane ei ole.
Nüüd aga oli vaja kuidagimoodi Hollandlase heakskiit saada. Ja millegipärast pidin mina temalt ääri-veeri uurima. Saatsin sõnumi, et mis ta ideest arvab, kui me saame ilusa sportauto, see oleks kelleltki üllatus ja me ei pea muretsema plaan B auto pärast. Vägagi praktiline üllatus. Tegelikult eksisime nii mina kui Hollandlase vend rängalt. Sest vastus, mis tuli, oli kõike muud, kui ettearvatav. Hollandlane oli hirmus närvis, et talle keegi mingit üllatust teha tahab (seda, et see „keegi“ ei saa ju mõni võõras olla, ta kohe ära ei tabanud). Mis siis, kui talle see auto ei meeldi? Igasse autosse tema juba ka ei istu? Kui auto ei meeldi, on tal terve päev rikutud! Ja nüüd võetakse temalt see üks asi, mis tema korraldada oli, ära? Kuidas ta nüüd oma sõbrale ütleb, et polegi autot vaja? Jne jne. Kiirelt teatasin Hollandlase vennale, et plaan ei sobi ja jätku seekord üllatamine ära. Muidugi sellega asi veel ei piirdunud, draamat auto ja üllatuse teemal jätkus kohe kaheks päevaks. Ja ainus, mida mina mõtlesin, et „miks küll mina pidin seda asja uurima?“. Don´t shoot the messenger!
Lõpuks siis said kõik omavahel asjad selgeks räägitud, Hollandlane sai teada, kes kogu plaani taga olid ja lõpuks teema vaibus. Plaan B ehk punase auto kasutamine oli endiselt päevakorral, mina endiselt mures, et sellega võib midagi juhtuda ning auto omanikule sai korduvalt öeldud, et pulmapäeval peavad nad kell 13.00 meil olema. Sest kell 13.00 avatakse lillepood, siis saame oma kimbu ja autokaunistused kätte ning hea ilma puhul veel mõned ilupildid enne ära teha. Kas nii ka läks, sellest kirjutan juba õige pea 🙂
