Avaldatud Õhtulehe Pulmablogis
Minu tüdrukuteõhtu, lihtne ja lahe
Kui ma paar kuud tagasi kirjutasin soovituslikust ajaplaneerimisest, oli üheks punktiks „ebameeldivate üllatuste vältimiseks broneeri ise vahva tüdrukuteõhtu“. Vaid hetk ja minu senine arvamus, et ma ei soovigi tüdrukuteõhtut, oli muutunud. Kui ma tean, mis mind ees ootab ja mida korraldajad silmas peavad pidama, siis miks mitte üks vahva õhtu sõbrannadega korraldada. Mõeldud, tehtud.
Kirjutasin paarile siinsele sõbrannale, et kas nad oleks huvitatud ühest vahvast õhtust. Loomulikult olid kõik nõus ja ideesid tuli hunnikute kaupa. Alates piknikust kuni fotosessioonini välja. Üks hakkajaim oli kohe nõus peamise organiseerimise enda peale võtma, minu osaks oli vaid osalejate nimed ja kontaktid anda. Algul proovisin küll kõik pulma sosalevad naiskülalised ka nimekirja saada, aga mitu inimest ei tulnudki üldse kohale ja teiste saabumisajad ei sobinud enam ajagraafikuga. Nii saigi lõppkokkuvõttes meid vaid viis kokku.
Esimese asjana andsin ma teada, mida ma kindlasti ei taha. Ma ei salli mänge ega piinlikku tänaval kakerdamist. Ma ei salli teemapidusid. Ma ei taha praktilist ajaveetmist, nagu ise kookide küpsetamine või sushikoolitust, ma tahan pigem ise neid asju süüa. Hea meelega oleks tahtnud ka üht vahvat pildistamist, kas siis kuskil stuudios või looduses, kui ilm võimaldab.
Teiseks andsin teada, mida ma tahaks. Ma ei soovinudki mingit suurt pidu, ka üks vahva istumine sõbannadega oli minu jaoks täitsa piisav. Peaasi, et on midagi süüa, midagi juua ja meeleolukat ajaviitmist rohke jutustamise ja naeruga. Kindlasti tahtsin ma peenisekujulist kooki. Limusiini ja strippari tellimine oleks ilmselgelt liialt kulukaks teistele läinud :).
Lisaks ei saanudki pidu väga meeletuks minna, sest tüdrukuteõhtut sai korraldada vaid kaks päeva enne pulmi. Nimelt siis saabus Eestist mu parim sõbranna ja teda tahtsin ma raudselt oma peole. Nii oli mul vähemalt üks päev enne pulmi, et vajadusel valutava peaga hakkama saada.
Nii saingi nädal varem teada, et pulmadele eelneval laupäeval tullakse mulle kell 19.30 järgi. Edasine oli juba minu jaoks üllatus. Et mu parim sõps ööbis minu juures, siis loomulikult läksime koos autole, mis viis meid Zwollest pisut eemale Meppelisse. Seal elab üks peo korraldajatest ja tema kodus siis meie väike istumine toimuski. Elamine oli temaatiliselt kaunistatud, laual olid snäkid ja puuviljad, joogiks sai kodukootud kookosemaitselist Cosmopolitani kokteili ja loomulikult ei puudunud ka minu soovitud kook.
Söögid olid küll head, aga väike valearvestus oli siiski kogemata kombel juhtunud. Nimelt oli peo perenaine ära unustanud minu „ma ei söö“ nimekirja ja nii olid pooled suupisted koos sibulaga. Ja sibul on üks neist asjadest, mida ma kohe üldse ei armasta. Kuidagimoodi aga viimasel hetkel ilmselt sibula kasuks otsustati, sest muidu oleks mu parim sõps seda enne teadnud ning kohe ka häirekella andnud. Minu vastumeelsus sibula vastu on omade seas ikka teada. Loomulikult sõin ikka, mis laual oli, peo korraldaja oli ju minu ja teiste külaliste pärast vaeva näinud.
Lisaks sain ma kingituse, mis sisaldas endas üksjagu kraami. Seal oli sukapael (seda oligi mul vaja), Mr ja Mrs kruusid, kelmika pildiga põll, armujook, vallatu dushigeel kahele ning peenisekujulised väikesed dushigeeli pudelikesed. Kõigile kohalolijatele oli samuti väike kingitus, kenasti pakitud kommipakike.
Õhtu edenedes vaatasime veel naljakaid suhte-abielu-laste teemalisi youtube klippe ning jutustasime meestest, abiellumisest ja üldse Hollandi elust. Oli seegi kord seltskond rahvusvaheline. Kõige lõpuks tuli muidugi kooki lõigata. Shokolaadikook, millel keskel valge kreem. Kooki lõigates sai nalja üksjagu 🙂
Kas ma jäin oma peoga rahule? Jah, jäin küll. Väike sibulaapsakas küll oli, aga muidu oli tore. Mugav istumine, tore seltskond ja peale südaööd hakkasime end kodu poole sättima. Sõbranna oli ju eelnevalt varakult pidanud üles ärkama, pikk päev seljataga ja ajavahe hakkas samamoodi tunda andma. Ja ega minagi tundund, et tahaks poole ööni pidutseda, järgmine päev tõotas pikk ja teguderohke olema. Aga vähemalt ma sain oma peo ja ei mingeid mänge ega tobedaid kostüüme.
