1.Lugemine aitab lõõgastuda

Kui oled stressis, siis haara raamat ja hakka lugema. 2009. aastal Sussexi ülikoolis tehtud uuring näitas, et lugemine on kõige tõhusam moodus stressiga võitlemiseks. Lugemine on isegi tõhusam kui muusika kuulamine, tassikese tee joomine või jalutamine. Uuringus osalenutel kulus lõõgastumiseks kõigest kuus minutit alates hetkest, mil nad hakkasid lugema. Pealegi pole oluline, millist raamatut loed- niipea, kui oled loetu lummuses, unustad argipäeva mured ja süvened kellegi teise poolt kirjapandusse.

2.Lugemine hoiab mõistuse teravana

Kes on terve elu raamatuid lugenud, siis neil püsib ka vanemas eas mõistus terav. Uuringust, milles osales paarsada inimest, kes surid keskmiselt 89-aastaselt, selgus, et neil, kes olid tegelenud vaimselt stimuleerivate tegevustega (näiteks lugemisega), kogesid aeglasemat mõistuse taandumist kui need, kes polnud taoliste tegevustega tegelenud. Seega oma tulevikku silma spidades ei maksaks alahinnata lugemise ja kirjutamise osatähtsust igapäevaelus. Vananeda ei taha meist keegi, siis las olla mõistus vähemalt sel elustaadiumil keskmisest teravam.

3.Lugemine võib aidata Alzheimeri tõvega võidelda

2001. aasta uuring näitas, et ajuga seonduvate tegevustega tegelemine, nagu näiteks lugemine ja puslede kokkupanek, võib aidata vältida Alzheimeri tõbe. Aju on organ nagu iga teinegi ning vananeb vastavalt sellele, kuidas seda kasutatakse. Seega saab oma aju treenida intellektuaalse aktiivusega, samuti aitab see vähendada terviseriske.

4.Lugemine võib aidata paremini magada

Paljud uneeksperdid soovitavad enne magamaminekut luua omale stressi vähendav rutiin, mis aitaks mõistust rahustada ja annaks kehale märku, et peagi tuleks uinuda. Lugemine on selleks väga hea tegevus, peaasi, et raamat poleks otsast lõpuni põnevust täis, mis ei laseks magama jääda. Eredad tuled, näiteks sellised, mis pärinevad elektroonilistelt vidinatelt, ütlevad ajule, et on aeg ärgata, seega on enne uinumist parem raamatut lugeda, kui näiteks sülearvutist päevauudiseid lugeda.

5.Enese raamatusse unustamine võib empaatilisemaks muuta

Jaanuaris avaldatud uuring tõestas, et ilukirjanduslikku raamatusse enese «kaotamine» võib aidata empaatiavõimet tõsta. Hollandi teadlased mõtlesid välja kaks eksperimenti, mille käigus selgus, et inimesed, kes on ilukirjandusliku teose poolt «emotsionaalselt kaasakistud», kogesid empaatiavõime tõusu.

6.Eneseabiraamatud aitavad tõepoolest depressiooniga võidelda

Selle aasta alguses avaldatud uuring näitas, et eneseabiraamatute lugemine, koos toetavate selgitussõnadega, kuidas neid käsitlema peaks, on seotud depressiooni taandumisega võrreldes nende patsientidega, kelle puhul raviti depressiooni traditsioonilisel moel. Seega on lugemine ju lihtsalt suurepärane ravim! Kergesti omastatav (kui ei taha raha raamatute peale kulutada, laena raamatukogust või küsi sõpradelt head lugemissoovitust, peaasi, et raamatu sama korralikuna neile tagastad).

Allikas