Suure üllatusega avastasin, et olen juba üle kuu aja omal kodulehte ja blogi üleval pidanud. Selle ajaga on postitatud 20 postitust, pole küll väga palju, aga kõige hullem alustuseks ka pole. Vahel elukaaslane küll küsib, et kas kirjutan iga päev, sest talle tundub Facebooki update´ide järgi, nagu ma kogu aeg midagi postitaks. Igapäevaste postitusteni on veel aega, aga 3-4 korda nädalas olen seni ikka püüdnud omal eesmärgiks seada ja seda täita. Ja kuigi minul on kodus töötamise reźiim ja nädalapäevad-nädalavahetused suurt tähtsust ei oma, siis elukaaslasel on siiski pühapäev puhkepäev. Seega pean natuke selles elurütmis püsima.
Fänne on Facebookis 45, mis pole ka esimese kuu kohta üldse mitte paha. Viimasel kahel nädalal on ikka iga päev keegi juurde tiksunud ja hea meel on tõdeda, et just inglise keelsete postituste jaoks. Nii et olen lootusrikas, et rahvast ikka vaikselt koguneb. Ja kui on miskit, mis meeldib, siis võite alati lahkelt teistega jagada! 🙂 Sest l-õ-p-u-k-s o-m-e-t-i suutsin ma ka üles leida nipid, kuidas omale FB jagamisnupud juurde lisada
Selle kuu ajaga olen üksjagu ise ka õppinud ja teada saanud, paljud artiklid, mida olen internetist leidnud ja teiega jaganud, on üsna õpetlikud olnud. Koheselt meenub see “kirjuta ka siis, kui inspiratsiooni ei ole”. Proovisin kohe järgi. Nimelt on mul üks lasteraamatu konkursile minev raamat pooleli ja lühikese tähtaja tõttu ei saa minagi lihtsalt päevi passida ja oodata, “millal vaim peale tuleb”. Tegelikkus on see, et tahan ma või mitte, pean ma ikkagi vähemalt 3 korda nädalas tunnikese kirjutama, et vajalik kogus tähemärke õigeks ajaks kokku saada. Nii seadsingi end eelmisel pühapäeval suures vaikuses tööle, kassid lasin ämma juurde juba ära viia, et keegi mind ei segaks ja hakkasin pihta. Algul oli tõesti tunne, et no mida ma siis kirjutan, mõned mõtted olid, aga neist ei piisanud isegi üheks peatükiks. Aga hakkasin oma pisukeste ideejupikestega pihta, vaikselt hakkas tekst edenema ja peale 1,5 tundi oli mul üks tubli peatükk valmis ja mõtted järgmise jaoks olemas, isegi raamatu lõpp peas keerlemas. Seega pean tunnistama, see reegel toimib! Hakka lihtsalt kuskilt millegagi pihta, ülejäänu tuleb iseenesest.
Veel on mulle üksjagu mõtlemapanevaid ideid pakkunud “kodus töötamise” artiklid. Loodan, et Sinagi leiad kõik kirjapandu huvitava ja oled mu blogi lugemas ka edaspidi! Seni aga suured tänud eelneva eest!
