Ma isegi ei ürita aru saada, kuhu see aeg kõik kaob… Mul on siin olnud ju üht koma teist ja mis kõige hullem, järgmine nädal saab siin Mondeleziz 6 kuud töötatud. KUUS KUUD, MÕTELGE!!!!! Ma arvasin, et ei pea siin katseaja lõpunigi vastu, sest töö on pehmelt öeldes k-o-h-u-t-a-v… ja ometi olen siin ja ennast kenasti ka täiskohaga tööle kindlustanud, sest 18 kuud tuleb väikest laenu maksta…
Aga lühidalt ja no ausõna, püüan end pikal nädalavahetusel kokku võtta, et natukenegi rohkem kirjutada. Sest kirjutada nagu oleks. Näiteks sellest nädalavahetusest, mis ootamatult vaba on- ega ei olnud ju teada jah, et sel aastal 1.mai peale aprilli saabub ja ma siis vihaga võtsin veel ühe päeva vabaks ja pikk nädalavahetus Hollandis ootab.
Ja siis käisin ma eelmine nädalavahetus Latimeris, kus toimus esimene coachingu live day training. Kokku 6 vaja teha. Ja kuidas siis see nädalavahetus läks, sest lendasin juba reedel peale tööd Birminghami ja sealt järgmine päev rongiga Londonisse ja siis metrooga Latimeri ja siis veel 30 min jala, kohver käeotsas…. ja siis järgmine päev tagasi sama rada pidi.
Ja siis oli lihavõtte nädalavahetus, kus Suur Reede vaba oli ja jällegi ei teatud vaba päeva olemasolust enne nädalat ja nii ma pidin siis oma ühe vaba puhkusepäeva ära raiskama.
Ja siis nädal enne olin ma vist Hollandis ja kohtusin Lottega.
Ja Brüsseli kohta pole ma ka veel ikka midagi kirja pannud.
Aga küll saab.
Ja tänase päeva hitt on muidugi avastus, et coaching on eesti keeles KOOTSING ja loodetavasti 6 kuu pärast saab minust diplomeeritud KOOTS!!!!! Holy fuck!!!! KOOTS 🙂
