5. Kirjuta kellestki, kes sind inspireerib
Vot see on hea teema, sest neid inimesi, kes mind inspireerivad, on ikka üksjagu. Kes siis esimese raksuga kohe meelde tulevad:
-loomulikult mu lemmikkirjanik Liz Gilbert, kelle raamat “Big Magic” on selline, et aegajalt võtan uuesti kätte ja loen. Ja iga kord on see WOW effekt, et vot nüüd hakkan tubliks ja korralikuks. Ja olengi tubli, natuke aega ikka 🙂 Siis on uut boosti vaja.
– minu tulevane kirjastaja Heli Künnapas, kes on lisaks veel kirjanik, poliitik, 4 vahva lapse ema ja elab maamajas, mis pidevalt putitamist nõuab. Teeb ja jaksab, vastab öösel veel kirjadelegi. Eeskuju selles mõttes, et hoia oma joont ja jätka, küll kõik laabub, vajadusel tee plaanides kohendusi ja ära tunne süüd, aja jooksul õpid oma aega planeerima ja ebavajalikel asjadel minna laskma. Oh, ja neil on nüüd veel uus kutsikas ka. Ei jõua ära oodata, milla jälle külla saab minna kutsikaga mängima, khm, st tööjutte rääkima 🙂
-Eesti President, kes julgelt oma ateismi eest seisab. Ma ei taha siin kedagi solvata, kel omad lood jumalaga on. Väga tore, kui see teid aitab. Mul on üldse tunne, et ma jään oma Hello Kitty või roosa tutimütsiga kõikidele jumalasõna kuulutajatele pidevalt silma ja ma ei saa nende haardest kuidagi välja 🙂
-inimesed, kes on ära õppinud mitu keelt. Ja need, kes on tõepoolest ÕPPINUD, mitte need, kellele keeled jäävad külge, nagu takjad. Nemad minusugust puupead ei inspireeri, nemad ajavad mind närvi 🙂 Ja siis püüan ma jälle hollandi keele õppimise ette võtta ja õpin 2 sõna ära ja siis on mingi juhus mõne kolleegiga paar lauset rääkida, millest nad A- ei saa ikka aru või B- kordavad samu sõnu õige kerge erineva aktsendiga ja mul on tunne, et halloo, ma ju nii ütlesingi ja üleüldse õõõõõhhhhhhhhhhhh, minge te kõik ka ……
-inimesed, kes on teinud julge sammu ja hakanud iseendale tööandjaks. Ma kõmbin iga päev tööle, mõtlen, et miks ma endale seda küll teen, sest selline ei ole normaalne elu, aga see vahepealne aeg, mis jääb “woohooo, mul on hiilgav idee” ja “woohoooo, ma teenin iseenda tegemistega piisavalt, et kenasti ära elada” vahele jääb teadmata pikk aeg, kus on mure-stress-kahtlused-kõhklused-teiste”ma ju ütlesin sulle” parastused-maksmata arved-ebakindlad ja ebaregulaarsed sissetulekud ja ma ei tea, kas ma suudan sellega praegu hakkama saada. Ja ülivinget äriideed ka ei ole…
-inspireerivad inimesed, kes viitsivad hommikul võimelda ja joogat teha ja 10km joosta ja siis kell 8 tööpostil olla. Ja ma ei saa aru, kuidas saab vähema, kui 7-8 unetunniga üldse elus olla, sest mina 5 päeva nädalas ärkan kell 6.15 ja ootan, millal tööpäev läbi on, et jälle koju kiirustada ja võimalusel üks uinak teha, et siis jälle kell 22 uuesti magama minna.
