Mu itaalasest kolleeg, kellega töötasime kõrvuti juba 4 aastat tagasi, rääkis, et tal on uus majakaaslane. Rääkis sellepärast, et jaanuaris ma otsisin tuba ja tal oli eelmine majakaaslane ära läind, aga kuna mu Hollandi numbrilt saadetud SMS ei läinud tema UK telefonile kohale ja/või ta ei saanud mulle vastata, jäi see diil pooleli. Ega ma ei kurdagi, temast on täitsa piisavalt juba tööl
Tema: Mu uus majakaaslane on soomlane. Nagu sina
Nojah, me tunneme ka KÕIGEST 4,5 aastat
**************************************
Eile aitasin ühe pimeda mehe üle tee. Tal oli juhtkoer ka ja puha, väga rõõmsameelne ja hajevil labrador, kes muudkui aga ringi vahtis ja „hei võõras, mis teed, tahad, tule paita mind“ näoga ringi vahtis ja nii see hädas mees abi paluski.
*************************************
Üks majakaaslane oli omale ühe endise kolleegi külla kutsunud. Või väidetavalt isegi oli lihtsalt plaan, et kohtuvad kuskil. Tüüp sai aru, et kohtuvad meil. Nii ta 30 min varem ukse taga oli.
Mina: avasin ukse ja vaatasin küsivalt talle otsa
Tema: Tere, ma olen Jana juurde
Mina: (kuuldes tuttavat nime, hakkas väheke kergem) Teda pole kodus
Tema: Jah, ma tean, kas ma võin seni sees oodata? Ja ma ei tunne sind ka!!!!!
Noh, saime siis tuttavaks, kutsusin siis noormehe tuppa, tema küsis luba vetsu minna ja jalutas rahulikult üles ja teine majakaaslane oli vaadanud, et mingi suvakas tüüp kõnnib vannituppa, ei selgitust, ei miskt
Järgmine päev, majakaaslased räägivad, et üks tüdruk tuleb külla. Kõik asjatasid ja jälle läksin mina ust avama. Ukse taga oli äärmiselt kohmetu olemisega tüdruk, kes ringi vaatas
Tema: eeeeemmm….. ööööö…. tere
Mina: Tere, kas sa oled Steph?
Tema: (kergendatult) Jah!!!! Issand, ma mõtlesin, et olen vale ukse taga
Kusjuures ta on mind korra isegi näinud 🙂
