Ausalt, eile sai 2 kuud läbi ja selline tunne, et alles ma tulin siia, kohver kaasas ja köhisin.
No köha on möödas juba ammu, aga osad tervisejamad on alles. Sest noh, kui ikka 4 nädalat oma varbaga oodata, siis asjad paremaks ei lähe. Nimelt A: ma pole 4 nädala jooksul ikka kirja saanud, et kuhu kliinikusse ma siis protseduurile lähen ja B: ei saanud abi ka uues kohas. Nimelt käisin eile omale uut perearsti otsimas. Algus oli paljutõotav, üks kliinik on kohe ümber nurga. Hea asukoht tundub hetkel ka ainus pluss olevat. Nimelt avalduse tegemiseks nõuti addressi tõestust. Vantsisin siis koju ja otsisin oma üürilepingu üles. Täitsin paberid ära ja tagasi. Siis öeldi, et kui paberid on sisestatud, mu vanast kohast paberid neile saadetud ja arst on esmase tervisekontrolli ära teinud, alles SIIS saab arstile aja panna. Ja neid tervisekontrolle tehakse ainult teisipäeviti ja reedeti. Ja mina sain alles 18ndaks märtsiks aja, sest varem ei saa ma minna, sest noh, järgmine nädal olen puhkusel ja ülejärgmine reede on alles vaba jälle.
Plaan B on siis selline, et järgmine nädal lähen Zwolles oma perearsti juurde ja loodan, et nad teevad asja korda. Abikaasa käis aega kirja panemas, ma lugesin sõnad peale, et ta rõhutaks, et ma ei lähe sinna vaid selleks, et mu varvast vaadates “oioioi, seda on vaja tõesti opereerida, selleks tuleb UUS aeg kinni panna” öeldakse, vaid SAMAL päeval ka protseduur ära tehakse. Sest ma olen seal vaid paar päeva, siis juba ju Rootsi minek. No näis, fingers crossed.
Igatahes olen ma siinse perearstinduse üle väga nördinud. 4 aastat tagasi läks asi kergemini. Või aitas see, et ma seal infolauas köhisin, nagu tuberkuloosihaige ja nad ei hakand mind kohe minema saatma, vaid leidsid ikka aja samaks päevaks ja paberid said kah korda koheselt. Samas kliinikus nüüdki leiti imeväel vaba aeg, kuigi öeldi, et kõik ajad on kinni. Aga nemad mind enam oma patsiendiks ei taha, sest kolisin teise piirkonda.
Kolmapäeval käisin selle 2 kuu jooksul ka esimest korda Starbucksis, polnudki nii kallis, kui arvasin (muidugi kodus selgus, et kogu olemasolev raha läks minema: olla just õli tellitud ja igaühelt taheti 30£ ja enamus mu raha oligi läinud. No mitte otseselt, rahad on lihtsalt teiste kontode peal, sest 3 päeva veel ja siis PUHKUS!!!! Ja kuna Holland on juba selline riik, kus kunagi ei tea, milla Maestro kaardiga maksta saab, siis olen osad summad oma Hollandi kontole kandnud… aga mul on 2 rahakassat münte täis, elab üle need paar päeva!). Mõtlesin, et luban omale midagi head ja sooja, sest ilm oli selleks päevaks selline, et puhus sokid jalast. Järgmised 2 päeva on olnud päike ja selline, tüüpiline iiri ilm.
Tänane päev oli plaanide kohaselt laisk ja rahulik, aga kuna oli ilus ilm ja mu majakaaslane E mind linna kutsus, siis läksin ikka. Pealegi sain Sportsdirect.com tellimuse teate, pidin selleks nagunii linna minema. Nüüd 3 Lee Cooperi uhke “onu Ennu särgi” omanik. Nii nimetab selliseid pluuse mu kallis kolleeg H ja mulle on ka külge jäänud. Ja nagu näha, hinnad on hästi mõnusad siin. Eestis on Lee Cooper ju jumala kallis. Hommikul tegin veel kiirelt tolmuimejaga toa ja pooled trepid üle, sest teised olid koristamisega juba alustanud. Tegin isegi akna lahti, et noh, mingi värske õhk ja stuff…. See oli aga viga! Ma ei saanud pärast tükk aega oma akent kinni jälle, vana maja ja vanad aknad ja no seda viga ma enam ei tee!!!!!!
Koristamise osas on E nimelt selline, et ei saa süüa teha, kui köök pole korras ja ei saa rahulikult õppidagi, kui maja pole korras. No ma siis moe pärast koristasin ka, kuigi plaanis ei olnud, aga ei taht väga luuser teiste kõrvalt ka tunduda. No kesse hakkab hommikul kell 10.00 koristama? Unetud, täiega. E on ise mingi 21, aga selline tõsine emakuju majas: tellib kütteks õli, koristab muudkui, ostab vajalikud majapidamiskraamid.
Täna aga juhtus midagi, mille poolest Belfast muidu tuntud on, aga viimasel ajal suht rahulik on olnud: autopomm plahvatas ida-Belfastis (mina elan lõunapiirkonnas) ja kardetakse, et selliseid asju juhtub veel. Viga sai vanglaametnik ja võimalik, et politsei, vangla- ja militaarvaldkonna inimesed on sihtmärgiks, sest sel kevadel saab 100 aastat “Easter Rising” aastapäevast. Kopin siia eestikeelse teksti, leitud Iirimaa elu kajastavast blogist
1916 aastal Lihavõtte esmaspäeval 24’ndal Aprillil, võttis grupp inimesi (kusagil 1250 inimest) Dublinis plaaniks enda kätte saada kõige tähtsamad hooned, mis olid Inglaste nö juhtimispunktid. Alustuseks luges Patrick Pearse Postimaja juures ette Iiri iseseisvusdeklaratsiooni. Algul läks kõik väga sujuvalt. Väikese vaevaga saadi enda kätte suur hulk hooneid. Telefoniliinid lõigati läbi. Siis teisel päeval said inglased shokist üle ja tõid oma armee ümber kesklinna, kus hakati neid hooneid pommitama. Inglaste põhiplaan oli mässajad maha suruda nii kiiresti kui võimalik. Kuna mässajad kandisd tavalisi riideid, siis sai ka palju suvalisi inimesi surma. Inglased arvasid, et kõik kes vormi ei kanna on vaenlased. Pommitati mässajate valduses olevaid maju nii korralikult, et Dublini kesklinn sai suuri kahjustusi. Mässajate juhtimiskeskus Postimaja (GPO) oli kokku kukkumas. St õigemini vaid seinad jäid püsti. Rünnak kestis kuni laupäevani, mil mässajad alla andsid. Raskelt haavatud Connolly ja veel kaks ülestõusu juhti Patrick ja Pearse andsid end inglastele kätte. Nad viidi vangi. Toimus kiire kohus ja nad mõisteti surma. 1916 aasta sündmused viisidki Iirimaa 1921’l aastal iseseisvuseni.
Sellest hoolimata on Belfast kõige lahedam koht ever, kus ma elanud olen (ja ühtlasi 11ndal kohal, kui kõige õnnelikum linn Euroopas, seljatades lõdva randmega kõik Hollandi linnad, nagu Groeningen, Rotterdam ja Amsterdam)
Maast leitud raha eile 16 penni, kokku 8,58£ ja 1,01 €
