30 veebruari asemel saabus meil hoopis 1.märts.
Kui eile ilm polnud kõige hullem, siis tänane hommik tööle minnes ootas väljas lörts. Korralik.
Kevad tuleb, nii mis mühiseb. Korraliku tormiga, et ikka õhust ära tunneks: see pole mingi tali, vaid puhas kevad.
Ja kuna sain taas noomida, et muudkui kekkan, kui hästi mu 2 naelane roos vastu on pidanud (hetkel 2 nädalat ja 3 päeva) ja oma lemmikloomaks antud taimest sõnagi ei räägi (nagunii on see juba ammu tuhaks pudisenud, sest unustasin kasta), siis siin on tõestus: täitsa alles, lõhnab isegi minu ninale ja õied on nii suured ja rasked, et olen kõik käesolevat pudelit sinna toestuseks pannud. Muud targemat teha ei oska. Seega H, taim on täitsa elus. 🙂
Aga roos on ka endiselt hea- surnud taime kohta näeb väga kõbus välja, peaks mainima.
Muidu on elu kiire ja kaootline, tööl on igast uusi asju ja kõik, kellega aga räägid, kõigil kopp ees ja sahk küljel. No kohe kahju, muidu kõik rõõmsad ja toredad inimesed. Ja siis avastasin, et kui teised räägivad, kuidas nad oma tööd-oma elu-Belfasti ilma vihkavad, siis mina avastasin, et ma ei vihkagi oma elu hetkel. Et kuidas see küll juhtus? Milla ma viimati nii mõtlesin? Ei meenugi. No tegelt meenub, aga ma kohati tunnen, et muust ei räägigi (no vihje: algab tähega C ja lõpus on mino).Kohe imelik tunne. Et sisuliselt olen hetkeolukorraga rahul 🙂 Kui vaid perearsti situatsioon välja arvata. Aga sellega tegelen homme, kui vaba päev ja uurin, kuhu mind siis patsiendiks võetakse. Ja mu varbasituatsiooniga tegeldakse. Sest ootan juba 4 nädalat kirja, kuhu ja millal mul aeg on. Seni ei mitän.
Lisaks eile saime tööl cupcake´i (no andke andeks, mina ei suuda nende kohta tassikook öelda) tööl nosida. Social media läks laivi, nüüd saab Microsofti asju Facebokis ja Twitteris küsida-uurida-pärida. Küpsetised olid ütlemata head. Social media kohta veel ei tea, pole ise uurinud.
Veel on mind haaranud puhkuseplaneerimise palavik: kahju, et mu oma manageri täna tööl ei olnd, oleks ehk juba suvise Gruusia reisi kuupäevad paika saanud ja lennupiletid ära broneerind. Aga nüüd pean ootama laupäevani, mil jälle tööl olen, et näha, kas tuli jaatav või eitav vastus. Kuldsetel aegadel (loe: 4 aastat tagasi) väikeste keelte omad võisid rahumeeli soodsad lennupiletid hetketuju ajel ära bookida, siis tööl oma graafikut vaadates puhkusepäevad kirja panna ja olemas. Nüüd nii lihtsalt ei saa. Peab ootama. Ja mind teeb selline ootamine närviliseks- mis siis, kui selle paari päevaga lennupileti kallimaks lähevad, ahh? See pole naljaasi, tead. Aga loodan, et joppab. Siis saan juunis kah Eesti Kool Hollandis tundidest osa võtta, kenast see nädalavahetus kah puhkuseks kirjas ja mais plaanin kah paar päeva Hollandis olla. Edasi täpsemalt ei tea. Ikka julge plaan septembris nii kuuks palgata puhkust küsida ja Caminole minna, sest ega muud vaja olegi, kui et : A-uusi jalanõusid, B: vihmakeepi ja C: nii 1000 euri kokku saada. Peaks täitsa teostatav olema.Kui kokkuhoidlikult majandada. Küll aga tundub hetkel, et 99% tõenäosusega Eesti see suvi/aasta ei tule. No selle 1% jätan lootuseks, lollide lohutuseks, et äkki siiski. Praegu siiski jätan selle plaani kõrvale mingit suurt üllatust ja rahapatakat ootama. Sest lennud isegi Ruinairiga Dublin-Tallinn suunal on kirved.
Kodutänaval kõndis üks mee skahe koeraga, üks oli tavaline koer, teine oli shokolaadikarva labrador. See viimane jooksis vabalt ja ehmatas üht naist, kes täiega kiljatas. No karjumisest selgus, et ta kardab koeri ja üks suurväike labrador, kes väga sõbralikult teda nuuskima läks, oli liiast. Mul oli küll selline puppy-puppy-puppy vaimustus, sain ikka paitada ka. No selline väike nunnu, kesse kardab siis….
Maast leitud raha eile 21 penni ja täna 22, kokku 8,42£ ja 1,01€
