Reede. Nädala viimane tööpäev. KAUAOODATUD nädalavahetus.
Öösel oli Meerikamaalt vist siia jõudnud torm, lõhkus jälle ja jube külm oli.
Magasin kampsuni ja sokkidega.
Märkus iseendale: pidzhaama tuleb kiiremas korras omale soetada. JA pehmed magamissokid.
Üks meeskolleeg käis lõunapausi ajal juuksuris. Kiitis, et anti tasuta kohvi-teed, peapesu ajal istus massaazhitoolis ja peamassaazhi tehti ka, ja üldse asi maksis vaid 27£.
Ma ütlesin, et ma lõikan oma juukseid ise ja küsin endalt 0£.
Aga massaazhitooli vastu muidugi ei saa.
Lõunasöögi ajal hammustasin 2 minuti jooksul omale põske 3 korda. KOLM korda. Ei saa ikka inglise keeles rääkida ja samal ajal croissanti mugida, keeruliseks läheb.
Lohutasin üht Hungari kolleegi, et ta pole ainus, kes minuteid loeb, milla koju saab.
Meiesuguseid on veelgi.
Koju jõudes olin nii väss, et oleks kohe 20 ajal magama läinud.
Tööinimese elu, huh?
Seep see on, kui 3 aastat korralikult tööl ei käi, esimesed 5 päeva ja läbi omadega.
Kuigi lubasin, et seekord pubisse ei lähe, siis kummalisel kombel oli pool nädala söögirahast veel alles. Nii lubasin omale ühe magusa maasikasiidri. Nämmmm
Kodus jutustasin Flybe majakaaslasega, kuulsin, kui ebaglamuurne on nende töö ja et kui vähegi raha on, tasub lendudel tass kohvi või puudrit-näokreemi osta- nii saavad nad oma suht kesisele palgale lisakest.
Päeva haiku:
Lady Marmelaad
sõi üksi shokolaadi
ega tundnud süüd.
