Lugemise väljakutse 2020
1. 100 aastat Jaan Krossi sünnist. Üks tema kirjutatud raamat
2. Raamat, mille pealkirjas on üks neist sõnadest: raamat, raamatupood, raamatukogu, raamatukoguhoidja
3. Raamat sellest nimekirjast (BBC 100 raamatut, mida peaks elu jooksul lugema): https://www.listchallenges.com/bbc-100-books-to-read-before-death?
4. Astrid Lindgreni raamat, mida pole varem lugenud või mille sisu enam ei mäleta
5. Sinu raamatukogus (see kust sa enamasti käid laenutamas) 2019. aastal enim laenutatud raamat
6. Vene kirjandusklassika – vali üks raamat kas Dostojevski, Turgenevi, Tolstoi või Tsehhovi loomingust
7. Raamat, mille tegevus toimub ühe päeva jooksul
8. Raamat, mille pealkirjas on küsimus
Epp Petrone “Kas süda on ümmargune? 3.osa. Jumala juurde”
Petrone Print, 216 lk
Raamat, mida olen oodanud nii kaua… Nii kaua, et vahepeal lugesin mitu korda esimese ja teise osa läbi. Õnneks jõudsin ära oodata. Ja õnneks oli mul suvel ka õnne, et kiirelt Eestis käia ja no esimese asjana sai raamatupoodi sisse marsitud, et “kus teil SEE RAAMAT on?”
Imeilusa kaanepildiga lugu jumala otsimisest. Ja India seiklustest. Ning kohutava nakkuse saamisest, mille ravi ei osata kuidagi leida. Paastumisest ja palvetamisest. Jumala leidmisest ja siis uue usundiga tutvumisest.
Selle raamatu lugesin turbokiirusel läbi, nii et varsti on aeg seda uuesti ja rahulikumalt lugeda. Märkmeid teha ja mõtiskleda. Esimese korra jaoks oli liiga palju kõike, liiga palju infot, liiga palju emotsioone, liiga palju küsimusi. Aga raamat oli ootamist väärt, see on kindel. Aitäh Epp, et selle raamatu kirjutasid!!!
9. Goodreadsi kasutajate poolt mõnel aastal ükskõik millises kategoorias kolme parima hulka valitud raamat
10. Luuleraamat
11. Hea laste- või noorteraamatu tiitli saanud teos
12. Raamat, mille tegevus toimub kuningakojas
Carolyn Durand ja Omid Scobie “Finding Freedom. Harry and Meghan and the making of a modern royal family”,
Harper Collins Publishers, 354 lk
Algul arvasin, et siia teemasse ei saagi miskit, aga siis meenus, et oo, olemas ju! Raamat, mille haarasin kaasa enne lendu, mul oli õne suvel kiirelt isegi UK-s käia. Pealegi olen suur Briti kuningliku perekonna fänn. Kolmandat jõulu järjest, esimesel pühal on “The Crown” terve hooaeg vaadatud. Ja Meghani lisandumine kuninglikku perre oli minu jaoks palju lahedam, kui näiteks Kate´i.
Raamat oli mõnus ja positiivne, loodan, et ka aus ja väheste ilukirjanduslike liialdustega. Sai teada palju väikseid detaile, mis meedias on valesti edastatud. No näiteks, et Meghan on vegan. Ja ometigi tegi Harry talle abieluettepaneku just koduses keskkonnas ja koos küpsetasid nad mingit liharooga.
Pilte oleks võinud raamatus rohkem olla, just selliseid, mida väga pole meedias levitatud. Aga muidu oli hea raamat, ma olen saanud seda juba ühele huvilisele edasi laenata.
13. Raamat, mille pealkirjas on mõne Euroopa riigi linn
Jaana Davidjants “Minu Berliin”
Petrone Print, 207 lk
Autor kolis aastal 2006 kuueks kuuks Berliini disainipraktikale, millest sai sujuvalt 8 aastat. Palju kolimisi + kodu Kreuzbergi linnaosas, väikese graafilise disaini büroo asutamine, ökomõtlemine ja jalgrattaga sõitmine, skvottijad, anarhistid ja grafitikunstnikud, kirev Berliin. Kindlasti selline Berliin, mida niisama turist ei näe. Olen ise Berliinis 4 korda käinud, pikemalt lausa 3 nädalat kohapeal olnud, nii nägin vaid killukest sellest. Kreuzbergi linnaosa on mullegi tuttav, seal sai isegi turul käidud ning couchsurfingu ajal ka paar ööd ühe norrakast hipi juures oldud.
Raamatust jäi meelde veel tsitaat, et eestlane on sakslase kuulekam vorm ehk siis Saksa kultuuriruum on Eesti omaga piisavalt sarnane. Mulle on alati sakslased meeldinud ja olen nendega kenasti hakkama saanud (erinevalt hollandlastega, kelle puhul arvasin samuti, et nad on nagu sakslased. Ei ole kohe üldse. Ja mu Saksa passiga abikaasa on Hollandis üles kasvanud, sakslast on temas õige vähe alles).
Raamat oli huivitav, kuigi kohati liiga palju graafilisest disainist. Võhikule läheb natuke liiga detailseks ja pisut igavaks, kui asjast midagi ei tea. Mina ei tea. Samas leidsin mitmeid huvitavaid asju, mida ise hiljem googeldada (näiteks brainstormi koolitused, Emily the Strange brand, Gary Baseman & alter ego nukk Toby, film “Maria Brauni abielu” ning “Der Vorleser” Ralph Fiennes ja Kate Winsletiga)
14. Üks Agatha Christie raamat
15. Raamat, mille peategelane põeb mingit haigust või on diagnoositud sündroomiga
Glennon Doyle „Untamed“
Vermilion London, 336 lk
16. Raamat, mille tegevus toimub Aasias
Vahur Laiapea “Afganistani vang”
Post Factum, 172 lk
Raamat jäi Elisa raamatuäpis juhuslikult silma ja kohe oli selge, et seda tahan lugeda. Elust otse, uskumatud lood. Talibite poolt reedetud ning pantvangi võetud, hiljem vanglasse sattunud autori lugu. Kui juba algul tundub, et surm on silme ees (ning miks autor eelistaks mahalaskmist poomisele) ei saabu loogiline surm siiski. Ei nõuta ka lunaraha ning talibid annavad mehe koos tema tõlgiga hoopiski Afganistani Julgeoleku kätte. Keegi ei tea siiani, miks.
Autor on raamatus uuesti pidanud läbi elama oma vangistuse loo. Kirjagi on see pandud nii, nagu tuletaks kõike meelde. Ilmselt seetõttu, et tegu on niivõrd unikaalse ja valusa kogemusega, pole juurde lisatud taustainfot. Jättis liialt päeviku-blogi mulje ja oleks natuke rohkem tahtnud just lisainfot ja teksti liigendust. Afganistaani, islami, nende pahade meeste kohta (nende fotod olid ju olemas).
Kuna olin just lugenud “The Kite Runneri” raamatu, siis olid need tantsivad poisikesed uskumatu taipamine- see tõesti ongi tõsi, kuidas seal käitutakse! Ehk nagu autor isegi mõtiskleb tagantjärgi, et kuidas ta üldse usaldas meest, kes noori poisse pilastab.
Huvitav tähelepanek veel, et islam nõuam nii mees kui naismoslemitelt genitaalide piirkonnas raseerimist. Tõesti ei teadnud. Ilmselt on ikka väga palju, mida me selle usundi kohta ei tea. Eriti selle islami kohta, mis lubab teatud arvu tapetud inimeste eest hulga oma pereliikmeid paradiisi kaasa…
17. Raamat, mille autori eesnimi hakkab sama tähega mis sinu perenimi, perenimi aga sama tähega mis sinu eesnimi
18. Raamat, mis tuleb sinu lugemislauale mõnest teisest loetud raamatust
Whuthering hights “The Kite Runnerist”, Soraya luges seda
19. Raamat kirjastuse Ersen sarjast “Raamat, mida peab lugema”
20. Raamat mõnest maailma mõjutanud sündmusest või katastroofist
Malena ja Beata Ernman, Svane ja Greta Thunberg
„Our house is on fire. Scenes of a Family and a Planet on Crisis.“
Allen Lane and an imprint of Penguin Books, 279 lk
Kes ei teaks Greta Thunbergi? Tegelikult, suvel Eestis käies juhtusin hotellis „Kuldvillakut“ vaatama ja seal ei teadnud küsimusele „see Rootsi tüdruk paneb meid mõtlema kliima kriisile?“ vastust mitte keegi!!! Ausalt! LV teema alla läheb siis raamat, mis toimub tõsise kliimakatastroofi ajal, sest sisuliselt oleme me juba seal. Õige natuke on jäänud, et kõige hullem ära hoida. Aga ega hetkeolukord eriti lootustandev ka ole. Ma elan Hollandis ja praegu sajab vihma, lund on meil 2020 aasta jooksul sadanud 1 kord, sedagi veebruaris ja just oli kõigi aegade soojem novembrikuu, paar nädalat tagasi oli ühel hommikul +18 kraadi…
Mina suur kliimaaktivist ei ole, aga silmiavav on see raamat küll. Just selles mõttes, et kliimakatastroofi ärahoidmiseks on vaja palju rohkemat, kui plastiku sorteerimine või teepakkide väljavahetamine teelehtedega.
Kui sellest raamatust kuulsin, siis tekkis huvi hoopis isiklikemate asjade vastu. Just kuidas terve perekond sellega tegeleb pluss siis mõlema tütre autismidiagnoosiga hakkama saamine. Pealegi ei teadnud ma midagi Greta nooremast õest. Või et ema Malena Ernman nii kuulus on, et Eurovisionil osalenud on. Või kuidas Greta vanemad üldse sellist ökoreisimist suudavad endale lubada, nagu Greta teeb (ei lenda lennukiga).
Lugu perest, kus kõik tundub justkui hästi, ent ühel hetkel Greta lõpetab söömise ja rääkimise ning see lööb kogu perekonna elu peapeale. Diagnoos Aspergeri sündroom toob lõpuks perele mingigi leevenduse, sest nüüd nad teavad, millega tegu on. Ühel hetkel saadakse aru, et nooremal tütrel Beatal on samuti probleeme, tema saab juba hunniku erinevaid diagnoose. Ka Greta emal on ametliku diagnoosita kas Aspergeri sündroom või ADHD (ta suudab näiteks laulmise ajal KÕIKI mängivaid muusikainstrumente eraldi kuulda ja näiteks ülikiirelt taksos ooperiaariad meelde jätta, kui peab kedagi asendama, samal ajal võtab tal tund aega, et internetipangas arvet maksta). Ja vanaisal.
Milline on igapäevaelu, kui ühel tütrel on toitumishäire ning suurema osa päevast võtab „nö söömine ja selle kaalumine ja kirja panek.“ Kuidas käituda noorema tütrega, kui kogu energia ja aur läheb Greta peale. Kas ja kuidas reisida, kui lendamine on kõige hullem asi maailma jaoks. Kuidas Gretast sai see kuulus tüdruk, kes meid kliimakatastroofi eest hoiatab ja ometigi on ta tüdruk, kes võõrastega ei räägi.
Väga hea raamat. Mõtlemapanev. Mida mina saaks teha, kas üldse annab veel midagi teha? Veganit ega taimetoitlast minust küll ei saa, sest ma olen hästi kehva söögitegemises ja juurviljad on ühed asjad, mis mulle kohe üldse ei maitse. Kui just oma ihukokka ei palka, kes 3 korda päevas mulle lihavaba toitu teeks… Lennukiga lendamist laevasõiduga ma ka asendada ei saa, sest ma jään merehaigeks. Kuigi jah, praeguses olukorras ei tea üldse, kas ja kuidas tulevikus lennukiga jälle „normaalselt“ lennata saab.
Ja mulle eriti meeldib see stseenide kaupa ülesehitus, enamik lugusid ongi ema poolt ja ema vaatenurgast kirja pandud. Mind igatahes kummitas päris pikalt Malena Ernmani „La Voix“ lugu Eurovisioonilt, sest loomulikult pidin ma selle ka ära kuulama.
Enda jaoks äramärgitud kohad raamatust:
*When stress levels increase, the oxygen intake is reduced (ehk siis miks stressiolukorras kästakse rahulikult ja SÜGAVALT sisse hingata), and even though I can hold a note for a full minute without needin to breathe, right now my lung capacity isn´t enough to oxygenate my brain and muscles, and then I get even more stressed and then I take in even less oxygen and then it´s even Herder to think clearly and I don´t want to be a part of this shit anymore.
*But then Svante read „Storms of My Grandchildren“ by James Hansen, who was the head of NASA´s Goddard Institute for Space Studies from 1981 to 2013. After that he read another twenty-odd more books on the same topic and then it was goodbye to shoping, air travel and meat for him.
21. Aafrika kirjaniku raamat
22. James Bondi või Sherlock Holmesi maailma raamat – Ian Fleming ja Arthur Conan Doyle ja teised autorid
23. Shakespeare – originaal, uusverioon, inspiratsioon
24. Raamat, kus üks tegelastest on kirjanik või toimub tegevus raamatupoes
Khaled Hosseini “The Kite Runner”
Bloomsbury 2003, 342 lk
Endalegi üllatuseks sai raamatu üldsegi siia teema alla sobitada. Arvasin, et “tegevus toimub mägedes” oleks üks. Siis aga meenus, et mul on ammu alustatud “And the mountains echoed” e-raamat, seda peab muidugi uuesti alustama, sest ma ei mäleta midagi, aga ongi põhjust siis uus raamat ette võtta.
Ja filmi peaks vaatama. Aastaid tagasi käis üks sõbranna seda Belfasti teatris vaatamas, oli nii vaimustuses… Peale raamatu lugemist olen mina ka nagu wow… Milline raamat. Nii palju pinget, nii palju vägivalda, ometigi nii palju lootust. Raamatu peategelasest saab täiskasvanuna kirjanik, seega sobib siia teemasse. Ja raamatu soetasin taas turult, kasutatud raamatute kastist: kui selle eest maksma läksin, siis noogutas poemüüja tunnustavalt. No ilmselgelt on raamat, mida peab lugema. Ja autori teised teosed võtan ka kohe ette. Algul oli mul öökapil, et peatükk enne magamaminekut. Aga täna oli kena, päikesepaisteline ilm, seega idealane valgus ja meeleolu lugemiseks ja lugesin kohe hoolega. Kahju, mis on Afghanistaanist saanud. Ja millegipärast kardan, et Süüriaga läheb samuti, et ei tule seda rahu kohe kuidagi.
*Sad stories make good books.
*Jah, raamat on tõeliselt fantastiline ja eks ühtteist ole ka lihtsalt kirjanduslikku väljamõeldud tegevust-tegelasi. Samas, miljonite inimeste elu oligi selline. On endiselt
*every woman needed a husband, even if he did silence the song in her
*take a two Afghans who´ve never met, put them in a room for ten minutes, and they´ll figure out how they´ re related
*a man who has no conscience, no goodness, does not suffer
*filminäitleja Arnold Whatsanegger 🙂
*running water has been like fathers, a rare commodity
Ja kaanepilt saab ka alles pikema lugemise ajal selgeks, vähemalt mul… Pikad juhtmed ikka mõnel
25. Raamat, mille kaas on “värvita” – must-valge, hall, valge, must
26. Raamat, mille pealkirjas on 4 sõna
Andy Milligan, Shaun Smith “Märka, tunneta, mõtle, tegutse”,
Kirjastus Hermes 2007, 200 lk
Raamat aastast 2007, kui ma ise Pärnu Konverentsides töötasin ja seal siis oli igal konverentsil ka oma teema ja oma raamat. Lugemist alustasin umbes 2 aastat tagasi, tõin selle isegi Eestist siia Hollandi ja algus ei läinud kohe üldse. Esiteks, kirjavigu oli palju ja sel ajal olid ju igasugused spellerid täitsa olemas, nii et jäi tunne, et äkki sai see kiirelt tõlgitud ja kirja pandud just konverentsi ajaks ja viimast ülelugemist ei jõutud teha? Lisaks vaatasin, et üks raamatu koostajatest on mu khm… ekskuti…. khm…. ekstibi (kes uuesti eksi ellu kuidagimoodi tuli ja mind siis välja trügiti) ja ma siis ajasin kõik kirjavead ja muud ebakonarlused mõtteis tema kaela :). Ka oli ühes kohas pealkirjas mainitud meetod valesti tõlgitud, “märka” asemel oli kasutatud vaatle… No jäi kohe silma kuidagi, sest igal pool ju korrutatakse ühte ja sama.
Muidu aga huvitavad näited erinevatest firmadest, kus siis oma instinkti on kasulikult ära kasutatud ja peamist mudelit “märka-tunneta-mõtle-tegutse” kasutatud. Näiteks kuidas leida parimat pesupulbrit ja reklaami sellele? Tuleb vaid koduperenaisi jälgida, et teada: naised (enamik siiski, mina mitte, aga ma ei tunnegi lõhnu eriti) nuusutavad pesu ennem veendumaks, et kas see on puhas ja värske. Ja kui mõelda, siis ju kõik reklaamid ongi sellised ja ju see pesu ka imeliselt lõhnab. Kirjavigadest hoolimata sai raamat väikseid post it pabereid täis kleebitud, nii et kasu oli suur.
Pilt tehtud juba kevadel, kui esimene lock down saabus koos sooja kevadega
27. Raamat, mille pealkirjas mainitakse surma või suremist
Evert Gregori “Kesk surnud lilli”,
Tänapäev, 219 lk
Kirjastus Tänapäev 2008 aasta romaanivõistlusel äramärgitud töö. Lugu Laurist, kelle filoloogiaõpingut enneaegu läbi saavad ning kes oma isa ja tolle uue naise juurest ära kolib, et iseseisvat elu alustada. Peaegi kohtub noormees imeilusa Stellaga, kes on ta psühholoogi tütar ning kiire suhe areneb abieluks. Küll aga ei jätku lugu sama ilusalt, kui algas.
Draamat raamatus on, lilli samuti. Isegi reisimist. Kõik on nii kirja pandud, et lugedes on endalgi tunne, et näed end seal riigis või neid lilli kimbus. Tunnen autorit ning tean, et tema teadmised taimedest ja lilledest on väga head. Seda on ka raamatus näha ning ühtteist õpib lõikelillede kohta.
“Siiski ubis ta end mustalt arvutitoolilt üles.” Huvitav sõna, “ubis”, ma pole seda kuulnudki.
“täheühend EPA tähistab Elu Parimaid Aastaid”
28. Nobeli preemia võitnud kirjaniku raamat
29. Raamat Lugemise väljakutse grupis olevast pildialbumist, kuhu kõik grupiliikmed on lisanud selliseraamatu pildi, mida nemad ei suutnud läbi lugeda
30. Eestikeelne raamat, mille pealkiri algab B, D, või G-tähega
Helen Fielding “Bridget Jonesi beebi”
Varrak, 196 lk
Üks esimesi, mis Elisa raamatuäpis silma hakkas (otsisin B tähega) ja miks ka mitte, teised raamatud on korduvalt loetud (need müüsin küll sularahakriisis olles 2009 aastal maha, enne kui Eestist ära kolisin) ja filmid nähtud, seega tahtsin näha, kui palju filmil raamatuga seost on. Millegipärast olin lugenud kuskilt, et üks peategelasi sureb ära raamatus…
Filmiga üsna sarnane, seega väga positiivne üllatus (no seal on ka ühe peategelasega oma vimka, aga see selleks. Ilmselgelt on Hugh Grant natuke liiga vanaks jäänud, et seda endist hurmurit mängida). Esimesed raamatud olid rohkem päevikusarnased ja seal oli ka suurem rõhk kaalul ja kalorite lugemisel. Nüüd oli kuidagi sisukam ja asjalikum. Ja mulle meeldib, et autor oskab nii vihjamisi Bridgeti selliseks kohmakaks teha, samas pole kogu aeg, et “keerasin ringi ja kõik läks ümber ja siis läks puruks ja mu käsi oli jumal teab kus, sel ajal kui kõik muud asjad ka ümber kukkusid”. Ainsana segas, et 3 korda jutti kasutati “kannatab vaimse kõhukinnisuse all (Mark siis ilmselgelt), 4ndat korda hiljem veel. Et ok, on naljakas, aga kui ikka nii lühikese aja jooksul 3+1 korda seda lugeda, siis võiks mingi muu väljend olla. Mul on mingi korduste kiiks lihtsalt endal…
Tarkuseterasid ka:
*kui tekib piinlik moment, siis küsi endalt: mida Dalai laama teeks?
*Magda! Mul jäi rong pähe kinni!
*kirjandusmaastiku tugevad naishääled luikasid (LUIKASID? Mis sõna see on?) õnnejoovastuses
*kuidas rasedat lohutada, et kõht ei paistagi üldse välja? “Tõsiselt, see laps sünnib lapik”
*Bridgeti isa elutarkused: üks parimaid asju, mis elus selgeks õppida, on see, kuidas EI öelda. Veel parem, kuidas öelda “absoluutselt mitte!”
*Kõik saab alguse seest, mitte väljast (vaata eelmist punkti)
*Buddha õpetus: hägune vesi muutub selgeks, kui vahepeal settib (vt eelmist ja üle-eelmist punkti)
*Ja see koht, mis mind tõsiselt naerma ajas, isegi mees küsis teisest toast, et mis naerad… Kes oli Jeesuse isa? Isegi Neitsi Maarja ei teadnud! No arvati jah, et Jumal, aga külas kindlasti räägiti, et peaingel Gabriel oli
*Bridget käib rasedate joogas ja püüab mitte peeretada
Natuke oleks ka teema alla “Seda raamatut lugedes ma nutsin ja naersin ja tahtsin kirjanikku kallistada” läinud ( va see osa, et nutsin, sest ma ei nuta kunagi raamatuid lugedes), aga noh, sai siia valitud, las siis olla. Äkki ikka leian selle maailma esimese raamatu, mis mind ka nutma paneb. Soovitused on oodatud! (ning ei, ma pole ming kalk mõrd, ma filme vaadates alati nutan, eriti oma lemmikfimi “Inglise patsient” vaadates)
31. Bookeri auhinna saanud raamat
32. Sinu koduse raamaturiiuli alumisel riiulil vasakult viies raamat
33. Poola/tšehhi/ungari kirjaniku raamat
Vilmos Kondor “Budapest noir”
Regio OÜ, 224 lk
Budapest, 1936. Peaminister Gyula Gömbös on surnud. Kogu linn on leinas ning uudistes jääb märkamata ühe värava alt hoolitsetud välimusega juuditüdruku surnukeha. Ainukesena saabub sündmuskohale ja hakkab asja uurima krimiuudiste ajakirjanik Zsigmond Gordon, sest ilmselgelt pole tegu vaid tavalise lõbutüdrukuga.
Raamat jäi silma kuskilt väga juhuslikult ja kohe tuli meelde see teema, ootasingi põnevusega, et mida siin lugeda saab. Seni on vist ainsana loetud lapsena kohustuslik “Pál-tänava poisid”. Budapest on üks kohti, kus mulle väga meeldis ja kuhu uuesti tagasi läheks, seega oli huvitav lugeda. Tõlkija on kirjutanud ka “Minu Ungari” ja tõlge oli väga hea. Kummaline, et tegelased omavahel teietavad, isegi armukesed. Seda mäletan “Anna Kareninast”, seal kah abikaasad ütlesid üksteisele “teie”, aga see oli palju rohkem aega tagasi. Või oligi see Ungaris kombeks? Nad ju kirjutavad oma nime ka nii, et esmalt perekonnanimi ja alles siis eesnimi (mul paar ungarlasest endist töökaaslast on head tuttavad, nende näitelt tean). Igatahes huvitav ja ladus lugemine, põnev oli ka ja sai ruttu loetud. Või oli asi selles, et tõesti meeldis ja hakkas kohe algusest peale huvi pakkuma? Minul krimkadega on kord nii ja naa
Ainsa vingumisena võiks öelda, et natuke palju trükivigu oli nii väheste lehtede kohta.
*aitäh teema valijatele, sest hea, kui saab ka muude riikide kirjandust avastada
34. Raamatu autori perekonnanimi on mõni puu või põõsas (Vaher, Kibuvits)
35. Graafiline romaan
36. „Nukitsamehe“ 100. sünnipäeva puhul raamat, kus on sarvilised või muidu riukalikud tegelased
37. Konkursi “25 Kauneimat raamatut” raamat viimase 2 aasta teoste seast.http://estbook.com/kauneimad-raamatud/
38. Raamat, mille kaanel on mõni loom
Martin Allison Booth “Hunt metsas”
Eesti Raamat, 400 lk
Aastal 1940 on Briti kuninglikus mereväes väljaõppe saanud ja Eesti mereväes kõrgele positsioonile jõudnud kaptenleitnant Hendrik Kotkas oma perekonna päästmise nimel sunnitud liituma sakslastega, kelles ta näeb Eesti Vene okupatsiooni alt vabastajaid. Temast saab luureohvitser, kes tegutseb samas topeltagendina brittide kasuks. Samal ajal peab mehe Königsbergi elama asunud perekond, naine ja kaks last, hakkama saama võõral maal.
Loo aluseks on autori Martin Allison Booth (kes on sündinud 1954. aastal Suurbritannias) eestlasest vanaisa Bruno Linnebergi ja ta perekonna lugu ning tegelikult aset leidnud sündmused.
Sissejuhatus on paljulubav ja minu ootused olid ka suured, mulle üldiselt sõjateemalised lood meeldivad. Aga see raamat oli hirmus igav, eriti esimene veerand. Mul oli see raamat plaanis eelmise aasta “keegi kuskil” teemasse sobitada, aga kuidagi ei saanud raamatut loetud, ikka võtsin aga järgmise ja järgmise. Sel aastal siis võtsain kätte ja lugesin läbi, endiselt suure vaevaga, aga noh, Elisa äppi riiulile ju ruumi vaja. Ei läinud lugu kuidagi käima minu jaoks, tegelased olid eluvõõrad, eriti Maret, kes lapseeast hoolimata nagu täiskasvanu rääkis. Aga loetud sai, see peamine. Tubli töö, et oma perekonna lood on kokku kogutud ja need siis romaaniks kirjutatud. Ju siis mina polnud õige inimene neid lugema.
Ja raamatust on vaid 1 tsitaat, mis nagu hinge läks.
*kui sa ei saa lubada viisakat autot, siis mine igale poole taksoga, see sobib alati – isa soovitus
39. Liida enda telefoninumbri üksikud numbrid ja vali täpselt niimitu aastat tagasi ilmunud raamat
1981, sest Hollandi nr ja see algab juba 6ga ja kokku siis 39 aastat tagasi ilmunud raamat
Stephen King Cujo
40. Ajakirja Imeline Ajalugu või Imeline Teadus raamatuklubis ilmunud raamat
41. Raamat, mille tegevus toimub mägedes
Janika Vaikjärv “Minu Kilimanjaro. Igaühe Everest”,
Petrone Print, 240 lk (loetud teist korda)
Esimest korda lugesin ilmselt nii 3-4 aastat tagasi. Unistus ise Kilimanjarole minna oli olemas. Veebruar 2019 otsustasin, et 2020 lähen Kilimanjarole ja teen oma 5 aastat unistuses olnud asja ära. Loomulikult oli üheks asjas to do listis ka, et “Loe “Minu Kilimanjaro” läbi. Mis saab olla veel parem õpetus matkaks, kui raamat inimeselt, kes on seal pea 10 korda käinud (numbris pole hetke kindel, aga vahemik on sinnakanti, ausalt. Janika on Wonder woman). Aasta edenes, sain vaikselt varustuse kokku laenatud ja ostetud, matk ka makstud ja siis sõna otseses mõttes viimasel päeval tuli meelde, et oot, raamat jäi lugemata. Pakkisin selle isegi omal kaasa, et eks ma siis kohapeal loen, aega ju küll ja mis oleks ägedam sellest, kui raamat ka tippu kaasa võtta ja siis seal kuskil Janikalt autogramm küsida?
Mõte ise oli hea, aga kui ma oma pakitavad kraami vaatasin, siis tuli raamat ikkagi raske südamega maha jätta. Kilimanjarol käisin ära, 20.02.2020. Raamatu lugesin siis, kui tagasi olin. Vähemalt oli palju lahedam oma kogemusi võrrelda.
Aafrika on mind alati tõmmanud ja ma pole vist veel aru saanud, miks. Kilimanjaro tippu minek oli minu jaoks samuti algul lihtsalt eesmärk, et TAHAN ja kõik. Aga mäelt tagasi tulles algasid kummalised asjad minu elus ja nüüd tean, et mul on selle mäega samamoodi OMA asi. Mingi oma teema. Midagi, mis tagasi kisub. Täpselt nagu Janikal. Ei peagi teistele selgitama. Mäele lähen tagasi ja raamatut loen ilmselt ka korduvalt ja korduvalt. Lisaks muidugi Janika lahedad luuletused iga peatüki alguses.
42. Raamat, mille pealkirjas on arhitektuuriobjekt
43. Raamat Eesti Raamatu sarjast “Eesti romaanivara”
44. Seda raamatut lugedes ma nutsin ja naersin ja tahtsin kirjanikku kallistada
50. Raamat füüsilise või vaimse erivajadusega inimesest
