Ajajuhtimise kodulehelt leidsin hea nõuande, kuidas teha asju, mida eriti teha ei taha. Selleks on 10-minuti reegel ja mõeldud ebameeldivate või keeruliste asjade tegemiseks. 10 minutit pole ju palju, eks? Selleks saab end ikka kokku võetud, samas kui oled asjaga alustanud (ja me kõik teame, et see esimene samm on üks kõige tüütumaid ja raskemaid), võib juhtuda, et määratud aja lõppedes mõtled hoopiski, et „ma teen veel veidi, peaaegu on ju valmis“.
Peamine on, et IGAS päevas oleks konkreetselt planeeritud see 10 minutit, kus end tõsiselt kokku võtad ja keerulise/ebameeldiva asjaga tegeled.
Varasemates töökohtades, kus siis kas assistendi või sekretäri tööd tegin, olid ebameeldivateks tegevusteks kindlasti võlgnikele helistamine. Eriti veel venekeelsetele klientidele oma väga vigase ja puise keeleoskusega. Kuidas ma kohe vihkasin neid hetki, kus ülemus tõi arvete maksete laekumised ja ma siis pidin ülejäänud läbi helistama ja küsima, miks makstud ei ole ja millal saab. Ausõna, vene keeles kirjutasin omale vajalikud sõnad paberile ja minu kõne kõlas umbes selliselt: „Tere…. teie arve…. number see ja see…. maksmata…. et millal saab siis?“. See oli parim ja sujuvaim lause, mis mul õnnestus iseseisvalt kokku saada.
Kui ma praegu mõtlen, et mis praegu minu jaoks oleks see ebameeldiv olukord, mida kuidagi teha ei taha, siis ilmselt on selleks töö küsimine. Vabakutselisena tuleb end kogu aeg meelde tuletada ja end erinevatesse kohtadesse kirjutama pakkuda. Mitte et see keeruline oleks, oh ei, CV ja avaldused ja asjad on ju olemas, lihtsalt kirjuta korralik e-mail ja olemas. Aga see tunne, et pead end jälle kuhugi pakkuma ja lunima ja mis veel hullem, äkki tuleb negatiivne vastus? See lööb ju kohe rivist välja, ole sa kuitahes tugev. Seega minu 10-minuti reegel saab olema e-mailide saatmine, et rohkem tööd ja tegemist oleks.
Mis on sinu jaoks need korduvalt edasilükatavad asjad, mis kuhjuvad, aga kuidagi tehtud ei saa? Kas 10-minuti reeglist on sulle abi?
